Monday, January 21, 2008

20.jaanuar. L6puks siis need vihmavarjud.




88sel j2tkus intensiivne troopiline vihmarabin. Hommikul tegid linnud v2ga palju h22li. Terminit "metsavaikus" pole siin ilmselgelt keegi kuulnud. Tarmo ajas koera kombel v2ikeseid krabisid m88da rannaliiva taga kuni nood aukudesse peitusid.
L6unaks s6ime kohalikke austreid (miski erisort), krevette ja kala. Pealel6una m88dus v6rkkiiges ja kokteilide saatel. K6iki kohalikke puuvilju sai tequilaga segatud. Ja muidugi hyplesime lainetes kuni nina ja k6rvad vett t2is olid.

19. jaanuar. La dolce vita.




2rkasime linnulaulu peale nagu ka kordi varem ja avaldasime kahtlust, kas kell 6 hommikus88ki antakse. Sestap magasime veel. Pika hommikueine j2rel poosetasin mina maani kaharas seelikus p2ikesepaistel m66da m6isaterritooriumi ja Tarmo pildistas. Enne lennujaamas6itu j6udsime syya ka varal6unat.
Lennuk viis meid v2ikese viivitusega rannikule, Manta nimelisse linna. Rannikum2estikust yle s6ites lennuk raputas. Leidsime reipa oleku ja puhta s2rgiga taksojuhi, kes meilt 100-kilomeetrise reisi eest 35 dollarit kysis. Ja olles meid natuke maad s6idutanud kysis ta, kas v6ib s6idule oma s6bra kaasa v6tta. Vahetasime Tarmoga pilke ja t6mbusime umbusklikeks. Aga no mis seal´s ikka. S6ber tuligi yhes. Seda, et olime m2gismaalt tasandikule saabunud ilmestas fakt, et taksol oli v2hemalt 2 akent kogu aeg l6puni alla keritud.
Paksus pimeduses ja troopilises vihmasajus parkisime hosteria ette, mille nimeks on Mandala, kus baaris m2ngib hea muusika ja v2lisuksel vedeleb 4 (neli) Baskervilleide (viies on jooksuaja t6ttu lukustatud ukse taga) koera. Isegi minusugune pikajalgne pidi koertest ylesaamiseks sooritama hyppe. Hosteria omanik itaallane oli joviaalselt purjus. Panime jalad terassi servale ja tellisime kohe kolm 6lut. Sooja oli 28 kraadi ja lainemurdumise myha oli nii tugev, et ma ytlesin Tarmole, et "siin vist kyll ujuda ei saa".

18. jaanuar. Unustage Everest.







Sest maamunal k6ige l2hedasem punkt p2ikesele pole mitte seal, vaid Chimborazo tipus. (maakera teatavasti pole mitte ymmargune, vaid lapik ja seisab kolme vaala ja m6ne kilpkonna seljas).
Niisiis, kell oli yks hommikul, ilm oli selge ja tuuletu, kuu kuldas m2e n6lvasid, mind veeretati telgist v2lja, suruti 6htul valmistatud segu lahustuvast cappucinost ja shokolaadikreemist pihku ja ei saand ma 6ieti arugi kui juba keset pimedust liustikul olin. Allpool oli n2ha yksikuid kylasid ja yhte pisikest linna. Kuu l2ks pilve taha ja seej2rel looja, natuke enne 6000 meetri piiri olin ma sunnitud Tarmole ytlema lause, mis muidu m6eldud vaid taksojuhtidele, nimelt: "condiciones sont bestiales". Raske oli. Tarmo vastas l2bitungival toonil m2rks6nadega: kasuta k6iki kymmet hammast, 2ra tee frontpointingut, sul pole tehnilisi kasse, l88 kihv ka sisse, kas sa pauerbaari ei taha? Oli hetki, kus ma tahtsin ainult koju ja teki alla. Kui ma n6lval ylearu kaua 2hkisin, oli kuulda kuidas Tarmo saapaninu vastu j22d taob, tal varbad kylmetasid.
Aga siiski, ilm l2ks valgemaks ja Tarmo v2ide, et kohe l2heb laugemaks, osutus ootamatult t6eseks, olime 6 tunniga j6udnud Chimborazo k6rvaltipule, ehk Ventimillale. Peatipuni ehk Whymperi tipuni oli tykk maad kuumastikku ja natuke t6usu. Sel hetkel said m22ravaks need loetud jooksusammud, mis N6mme m2ndide alla said minu poolt m6ne kuu v2ltel tehtud.
Niisiis, meie rahvuslipp on lehvinud l2hemal p2ikesele kui iial varem ja s6rmuste isanda triki tegime ka 2ra: yks peamisi p6hjusi endi siia vedamiseks oli tegelikult see, et tahtsime vahetada s6rmused p2ikset6usul Chimborazo tipus. Nyyd siis ruulib Tarmo mind ja mina teda. N2gime Cotopaxit ja suurt hulka teisi vulkaane, ainult Tungurauha, vana sinder, oli pilves peidus.
Alla tulime kolme tunniga ja mina ysna suure eneseyletusega. Kui ma me kodul2hedusest 20-meetrisest kaljuseinast sain kribinal yles mindud, kusjuures, Tarmo veel manitses, et2ra sa k2tega kividest v6ta, kukuvad veel kaela, siis vajusin selili ja olin seal niikaua kuni eluvaim tagasi sisse tuli.
Kolme tunni p2rast olime Angelo autos, kes gaasi andmisega sekkord tagasi ei hoidnud. Ilmselt oli tal reede 6htu puhul endal mingi plaan tekkinud.
Kas teie olete kunagi sisenenud troopikav88tmes peenesse hotelli fleetsest myts peas, sest juuksed on liiga mustad, et neid n2idata? Aga kaalunud, kas mitte saapaid hotelli v2lisukse taha j2tta? Meie igatahes oleme.
Kell 5 aga istusime me valge linaga kaetud laua taga, l6ime shampusepokaale kokku ja ootasime kannatamatult palmito cevichet, veiseliha carpacciot, majasalatit ja mereandide vol au vent´i.
Me tuba oli meetripaksuste seintega ja umbes 40 ruutmeetrit suur, kamin j2i meist p6lema, sest juba kell pool 9 kustusime meie 2ra.

Sunday, January 20, 2008

17. jaanuar. Kes ei karda trenazh88ri?



Kell yks hakkas Tarmo rahutult nihelema ja teatas, et kuuleb h22li (inimeste omi siis, kes hytist tipu poolel iiguvad). Kuna ilm oli lauspilves, siis mina vastasin vingusninaliselt, et teist trenazh88ri88d a laa Cotopaxi mina kyll ei tee, aega meil on ja toitu ka. Tarmo rahutust see ei leevendanud. Vabandusega, et t2pset marsruuti me ju n6lval ei tea ja tuleb ikka vaadata, kustkaudu giidid oma kommerstgruppe veavad, kobis ta telgist v2lja.
Kui ma 2rkasin oli v2ljas valge ja pilvine (nagu ma rahuloluga tuvastasin), aga keda polnud, oli mu mees. Ma ei saa v2ita nagu ma tema p2rast eriti muretsenud oleksin ja kohati tundus, et yksik kuju paistab pilvede vahelt n6lval. Kell pool kymme oli ta tagasi selgitusega, et "ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja et hasart l2ks liiga suureks", (s6ltlusvorme on ju igasuguseid). Yhes6naga: tipus k2idud,v6i v2hemalt nii ta arvas, kuna n2htavust ei olnud.
J2rgnes enam kui tunniajane perekondlik arutelu teemal, et mis nyyd teha. See, kellele tipp t2htis oli seal k2inud, mis sest, et midagi n2ha polnud, m6ni ju kohe armastab trenazh88re. Poolt- ja vastuargumente teistkordseks tipput6usuks tuli m6lemalt ja paljud neist kattusid. Tarmo arvates oli m2gi palju raskem, kui me kirjeldustest lugenud olime, Tungurauha, va kurivaim, on oma pursetega lume Chimborazolt sulatanud, j2rel on vaid j22, enamusel marsruudist kaldub see 45 kraadi all viltu. Mina aga ei oska ausalt8elda j22l eriti uisutadagi, ronimisest r22kimata.
Nii et oli kaks varianti: kas siirduda kohe La Cienegasse
http://www.hosterialacienega.com/html/en/hotel_cotopaxi_ecuador.html
t2histama ja rannale r66mlema v6i passida m2el edasi kitsukeses telgis, platsil kolm korda kuus meetrit, syya Travellunchi ja oodata ilma. Ma olin Cienega menyyga eelnevalt tutvunud ja v2hemalt eelroad olin ma meile juba v2lja valinud. Olime Angeloga kokku leppinud, et helistame talle kell 11 ja teatame asjade seisu, kas tulla j2rgi v6i mitte. Reservatsioon Cienegas oli ka samaks 6htuks olemas. Tarmo taris kosmosekontakti masina v2lja, s6rmitses klahve ja ... palus Angelol p2ev hiljem tulla. Cienegast raporteeriti, et neil on ka j2rgmisel p2eval meid r66m vastu v6tta.
P2ev m88dus m2kylgedelt lund pyydes, seda veeks sulatades, magades ja syyes. Imestasime ka selle yle kui palju tuhka kusagilt me telgile sattunud oli.

16. jaanuar. Kust kaudu El Castillole?





2rkasime pool 6, embasime Mike´i, lasime tal end pisut saata ja marsruuti juhatada, embasime veelkord ja et klishee oleks t2iuslik surus ta mulle 2 pakki kommi pihku ja nii me lahku l2ksimegi. Kommid, muide, oli v2ga head, umbes nagu energiageel kummikommi kujul, "parim asi, mis Ameerikast viimasel ajal tulnud on", nagu Mike ise ytles.

Meie plaan oli t6usta 5500 meetri k6rgusel asuvale lamedale kaljuplatvormile, nimega El Castillo, kus kavatsesime telkida ja ilma passida ja siis sobival hetkel tippu t6usta. Kysimus oli ainult, et kustkaudu. Normaalmarsuut viis m88da El Corridori otse El Castilloni, seal aga oli oht kivipuruga p2he saada. Erakorraline marsruut, mida oli soovitanud ka Angelo, oli pikem ja viis k6igepealt rusun6lva m88da harjale ja sealt ymber El Castillo. Mul pole 6nneks v2ga k6va pea ja see siinkohal otsustavaks saigi. Aga. Ega me siis v2ga pikka ringi ka teha viitsinud. Ikka yritasime natuke l6igata. L6ppes see kolmetunnise rusun6lval ryselemisega ja minule ka m6ningate sinikatega. Isegi Tarmo, kes alati jooksusammul ja s2rasilmil k6igist n6lvadest yles l2heb oli kuidagi morn. Harjal paistis El Castillo kenasti k2tte, mida ei paistnud oli loogiline tee sellest ymberminekuks v6i otsa ronimiseks. Tarmo l2ks rada tudeerima ja oli niikaua 2ra, et ma j6udsin isegi v2ikese meeldiva uinaku teha. Selgus, et El Castilloni sealtkaudu rada pole, kyll aga on meil v6imalus 20 meetrisest kaljuseinast oma k8ie abil rajani laskuda. Seda siiski 88sel v6i varahommikul, kui p2ike seinale ei paista ja sealt kive lahti ei sulata. Tegelikult oli ka 88sel kolinat kuulda, sest v6imsamalt kui p2ike sulatab siinmail Tungurahua kuum tuhk, mida too vahetpidamata v2lja pahvib. Pealel6unal siirdus Tarmo marsruudiluurele (temal nimelt on k6va pea ja pudenevad kivid ei t2henda seega midagi) ja tuli tagasi meeliylendava teatega, et Mike´i poolt kirjeldatud v6imatuna n2ivaid ja l2bimatuid kohti ta ei leidnud, v2hemalt liustikukeelelt mitte. Mike´i k8ie s2ttis ta sinna aga yles, 6nneks mitte kyll k6ike kuutkymmet meetrit.
6htupoolik m88dus idylliliselt: kygelesime oma imepisikeses telgis ja ajaviiteks lugesin ma Tarmole ette me kolme Travellunchi paki koostisosad k6igis keeltes, mis pakil kirjas olid. Saksa keele osa ta isegi parandas. Enne pimedat l2bisin kaljuseinal peaproovi teemal: "laskumine tulet6rjujaga, t6usmine haaravaga", et 88sel libedamalt l2heks.

15.jaanuar. L2heneme ettevaatlikult Chimborazole.


Kohe hommikul hakkas Tarmo kaeblema, et ei saanud 88sel magada minu k8himise t6ttu. T6si ta on, oleme m6lemad endile hankinud koleda k8hataudi, pikad r8gisemise- ja l2kastushood l6pevad minul mingi suure eluka surmaeelset korinat meenutava h22litsusega ja Tarmol 88kimisega. Sellise repertuaariga inimeste poolehoidu just ei v6ida, pigem oleme t2heldanud, et meid silmitsetakse hirmunult. Yhes6naga tuli k6ne alla p2eva v6rra kauem tervise turgutamist ja k8ha peletamist kaunis Bañose linnakeses. Kuna mina aga t6husamat ravimeetodit enda puhul ei tea, kui j22kylm vihmavarjukesega kaunistatud kokteil ja palmi all rippuv v6rkkiik, yhes6naga, kibelesin randa, siis m6istuse h22le mattis seekord kujuteldav meremyha t2ielikult. Enne lahkumist j6udsime syya nii hommikust kui varal6unat. Erandlikult oli Tarmo (kes tavaliselt ka mu lennukitoidu maiustused, mis plastmassi meenutavad, aplalt alla kugistab) see, kes supikausi taga ohkima hakkas ja nii sain mina osa tema juurvilja-krevetileent endale.
Olime eelneval p2eval Angelo nimelise mehega kokku leppinud, et ta korjab meid kell 12.30 hotellist peale. Logistika on siin m2gede vahel suhteliselt lihtne, juhul kui leiad piisavalt selgesilmse autojuhi koos s6iduk6lbuliku jeebiga. Hispaaniakeelse tiraadi: "soovime transporti x vulkaanini ja tagasi, kui ilm on hea, siis homme, kui ilm on halb siis yks p2ev lisaks ja me helistame", suudame m6lemad soravalt kuuldavale tuua. Kohalikele avaldab me kontakt kosmosega ehk siis satelliittelefon muidugi sygavat muljet. Ka sellep2rast, et me nii rasket asja viitsime yldse tippudesse kaasa tarida.
Angelo toimetas meid kiirelt kimades k6igest kahe ja poole tunniga Chimborazo jalamile, Carreli nimelisse hytti 4800 meetri k6rgusele, lisaks jagas ka ohtralt soovitusi ja infot marsruudi kohta. Carreli hytist tatsasime veel 40 minutit ylesm2ge 5000 meetri k6rgusel asuvasse Whymperi nimelisse hytti. Olek seal oli ysna yksildane, peale meie oli kohal vaid refuugiopidaja nimega Washington ja pisikene n2ssistunud j2nki nimega Mike. Ytlesime Mike´ile tere, ei midagi suurt enamat ja vastusena kuulsime tunniajalist loengut teemal "Mike, tema 52 aastat elu siin maamunal, kaunid naised tema elus, veel kaunim t6mmu Anna, kes teda Miami biitshil ootab, tema 20 aastat ronijak2rj22ri Alaskal, kuidas ta koos 2 s6braga juba teistkordselt Chimborazo otsa ronitud ei saanud ja kuiv2ga ta selle yle imestab ja et tegelikult on tal 1 pruut Moskvas ja teine Peterburis". Igatahes tuli see muster: vanem onu laiamas oma m2gardlike matshosaavutustega ja vahele pikkimas lugusid verinoortest plikadest, (endal silmad minu poole vilamas) kuidagi tuttavlik ette.
Tegelikult oli ta tore tyyp ja lisaks sellele, et ta mitmeks p2evaks ette oma lugudega me meelt lahutas, selgus, et ta tunneb h2sti me Antarktika giidi Verni, kes samuti Alaskal resideerub. Tema eba6nn Chimborazol, eriti selle tehnilised yksikasjad, nimelt kui raske on liustikukeelelt liustikule p22seda, kui pikk on 60-kraadine j22n6lv, kuidas nad seal mitmeid kordi edutult ponnistasid jne. jne. surusid Tarmo kulmude vahele sygavad kortsud. Kuna Mike´i kaaslased olid jalga lasknud polnud tal oma 60-meetrise k8iega suurt midagi peale hakata, meil aga kyll ja Tarmo t6i selle jooksuga alumisest hytist 2ra.
Arvestades, et tegemist oli 5000-meetrise k6rgusega, magasime ylih2sti. Pehme madrats on alati pool v6itu.

Tuesday, January 15, 2008

14. jaanuar. Tervisevetel.



Minu elu on ikka v2ga halb ja j2rjest hullemaks l2heb: Tarmo n2gi 88sel unes, et ma tegin triatlonit. Alustasin jooksuosast. Nyyd on mul v6imalik iga kord restoranis toitu tellides talle 8elda: ega yhe niruse prae v6i supi pealt juba triatlonit ei pane.
Kuna tervise turgutus pole kunagi liiast otsustasime siirduda tervisevetele Bañosesse, kus vulkaani poolt soojendatud ja kasulikke aineid t2is vesi ma seest v2lja vusiseb, et selle vee sees siis liguneda. Vulkaanil paraku puudub m66dutunne ja osa veest on nii kuum, et me ei saanud varbaidki sinna sisse pandud. Baños on tore koht, umbes selline linnake nagu n2iteks Kathmandu ja muude turismimekade teatud linnaosad: pooled majad on hostelid v6id restoranid ja igast uksest kostab muusikat. Igal t2navanurgal on v6imalik tellida massaazhi, mis kohe k6ik tshakrad nii valla l88b, et tea kas enam kinni l2hevadki. Ja k6igil turistidel on selline n2gu "kyll me oleme vast alles lahedad tegelased lahedas kohas".
Bañost eristab kyll k6vasti see, et ta asub vulkaan Tungurahua jalamil, mis m6ned aastad tagasi paar k6va k2rakat andis ja siiamaani p2ris maha rahunenud pole. Igatahes evakueeriti kogu linn ja koju tagasi said nad alles k6va lunimise (loe rahvarahutused) peale. Tungurahua on siin nii t2htis tegelane, et pooled praed on linnas tema j2rgi nimetatud ja kirikus k2is 6htul pikk palvetund, et ta linnakese rahule j2taks (me ytesime ka oma s6na sekka).
(Ilmari eri): Starti Chimborazole, ehk siis k6ige k6rgema vulkaani poole t2histasime hiiglaslike pastakogustega itaalia restoranis.
M2rkus naislugejatele: unustage body balance ja vesiaeroobika! Pange n2dal otsa m2ge ja numbri v6rra v2iksem kleidisuurus on garanteeritud! Kusjuures syya v6ite k6ike ja niipalju kui jaksate. (tulemuse pysivust siiski ei garanteeri).

Monday, January 14, 2008

13. jaanuar. Ma tunnen m2damuna haisu!






Umbes kell pool 3 88sel, olles juba kolm tundi j2rsust lumen6lvast yles ryhkinud hakkasin ma aru saama, miks m6ned paadunud peoloomad on yhtlasi ka teenekad m2gironijad: pole ju vahet, millega 88d l2bi tervist kurnata: kas viinajoomise v6i m2kkeronimisega. Mul oli igatahes raske, kui esimene tund v6i poolteist m88dus lihtsalt elevuses ja ilm oli ka all ysna soe, l2bi pilve paistsid t2hed, siis mida edasi, seda rohkem tahtsin keset n6lva lihtsalt kerra t6mmata. Ilma keeras ka koledaks, t6usis nii k6va torm, et ma toppisin sulejope selga ja k6ik kolm paari kindaid k2tte. Tippu j6udsime 6 tunniga, kiiremini kui arvatud ja enne p2ikeset6usu. Pimedas oli tunda m2damunahaisu, mis j2igi ainsaks m2rgiks meile, et oleme maailma k6rgeima tegevvulkaani tipus. N2ha polnud pilves ja lumetormis mitte muhvigi. Vaevu n2gime teinteist paari sammu kaugusel ja kuulsat kraatrit, kust tossu pidi t6usma, kujutasime ainult ette. Kygelesime seal tuule k2es kylmetades pool tundi ja kui meile l6puks kohale j6udis, et rohkem meile ei n2idata, kaperdasime alla tagasi.
Kui Illinizal oli Tarmo peamine instruktsioon mulle, et rammi ninaga, siis seekord esitas ta uudse ettepaneku: usalda esihambaid. (kassidel siis) Ega see usaldus mul teab mis kergelt kipu tulema, teades, et j2rsk j22n6lv, kus hambad sees on viib yle koleda liustikul6he. Ja pealegi, kuidas on v6imalik n2ha kuhu sa t2pselt l2hed kui sa liigud selg ees ja n2gu on m2e poole p88ratud? Sellises olukorras v6ib pime kana mitte tera, vaid l6he yles leida.
Yhel puhkehetkel v6ttis Tarmo me ponnistused kokku nii: "t2na oli huvitav p2ev, samah2sti oleksime v6inud kinnisilmi m6nda trenazh88ri panna, selline see m2gironija elu kord on." Seej2rel tuli arutlusele teema, "kas ja kuiv6rd m2gironija naise elu peaks selline olema". Selle teema k2sitlus j2tkub meil siiamaani ja ei ole n2ha et teema end niipea ammendaks.
P2rast 9 tundi ponnistusi olime refugios tagasi, v2sinud, aga v6rreldes hilisemate m2e otsast tulijatega k2is meil jalg jala ette ysna sirgelt. Umbes 40st ameeriklasest j6dis tippu 2 vintsket spordipoissi.
Minu tungival initsiatiivil lahkusime sedakorda haciendade piirkonnast ja laskusime 2000 meetri k6rgusele 88bima. Haciendad, ehk siis kohalikud talumajapidamised on yhed lahedad kohad, enamus neist on stiilsed, rustikaalsed ja hubased. Neis peetakse huvitavaid elajaid ning kogu aeg on tunne, et viibid kellegil kylas. Aga. Nad k6ik asuvad k6rgusel 3300 kuni 3600 meetrit, mis t2hendab seda et 6htul l2heb kole kylmaks ja ka kaminaga kyttes ei l2he palju soojemaks. Aitab ainult puskar ja pontsho, ehk meie puhul sulemagamiskott.
Niisiis laskusime sedakorda terve kilomeetri madalamal asuvasse resorti, kuhu saabusime, nagu meil tavaks totaalses bomzholekus. Kujutage ette pyhap2eva p2rastl6unat imekaunis 6itsvas palmirohkes roheaias, kus puude vahel on basseinid ja vesiatraktsioonid, kuhu perekonnad on kogunenud valgetes s2rkides ja lyhikestes pykstes. Ja siis saabuvad sinna 2 fleetsedes ja tunkedes higist tegelast, jalas hiiglaslikud saapad, mis on muda ja koerasitaga paksult koos (eelmises kohas, kust lahkusime oli 3 bernhardiini). Ega see loe, et ka meie p2rast valge s2rgi ja maani kleidi selga panime, esmamulje on see mis m22rab.
Basseini, muide, me ei j6udnudki. S6ime ja t2histasime, siis magasime 3 tundi kuni 6thtuni, siis s6ime veel ja magasime hommikuni. Nii paljukest siis resordis l66gastumisest. Sportlase elu on kole piiratud, varsti hakkame andrusv2rnikustuma.

12. jaanuar. Kohtame v2simatut Andre'd.

Juba kell 8 hommikul korjas meid peale s2rasilmne jeebimees, et meid 4800 meetri k6rgusele Cotopaxi alusesse refugiosse viia. Teel parklast refugiosse kohtasime me ... Andre´d! Me s6pra prantslast, kes ytles lihtsalt: if I could do it, you can do it! Yhes6naga oli v2simatu prantslane roninud Cotopaxi tippu. Tarmot t2nas ta pisarsilmil, sest Tarmo oli talle 8elnud, et tee sa mees mis teed, aga hinga, hinga! See olla teda palju aidanud.
Refugiot ilmestas 30-40 teismelist ameeriklast, kes olid p2he v6tnud, et miks ka mitte Cotopaxi otsa ronida kui juba Ecuadoris ollakse. Meil hakkas neid vaadates ysna 6udne, seljas tavalised dressid, kui sedagi, veetakse neid liustikule ja n2idatakse esmakordseslt kirkat ja kasse, mis nad nendega seej2rel peale oskavad hakata on iseasi.
Me s6ime nii tihti kui jaksasime ja kobisime koikule kell 7 6htul, sest 2ratus oli kell 11.30.

11. jaanuar. Pesu- ja puhkep2ev!







Niisiis. Oli plaanis puhkep2ev, enne T2htsat T6usu Cotopaxile. (k6ik need eelmised vulkaanid olime niisama naljap2rast roninud). Oli oluline ka varustus 2ra kuivatada, sest Illinizalt allatulles saime j2lle vihma. El Porveniri saabudes (mudased, higised, m2rjad ja juustused) oli me esimene kysimus: kas toas kamin on? Oli, aga tuld teha ei tohtinud, sest hacienda katus oli meisterdatud paramo rohust ja ilm oli tuuline. (no milline normaalne inimene ehitab endale heinast katuse???) Ei j22nudki meil muud yle kui kimada teise haciendasse, kusjuures toa reservatsiooni sooritasin ma puhtas hispaania keeles telefoni teel, r6hutades, et tuba peab olema con fuego, st. "tulega", kuna s6na "kamin" me s6nastik ei paku. V2himagi valeh2bita rihtisime me v2lja ainsa r6duga toa ja kaunistasime maja fassaadi oma m2rgade saabaste, sokkide, jopede ja pesuga.
Puhkep2ev m88dus syyes (andeks Ilmar) ja 6lut juues ja p2vitades. 6htus88gilauas kohtasime kahte tsiviliseeritud sakslast, kulus veel mitu 6lut, enne kui me magama saime.

Friday, January 11, 2008

10. jaanuar. L2heb asjaks.






2rkvel olime nagunii, Tarmo hakkas sebima kella 5 paiku. Keegi teine sebimisehuvi ei ilmutanud, mina kaasaarvatud. Tarmo oli tegelikult valmis yksi ka minema, aga noh, ma hakkasin m6tlema, et ehk l2heb v2rskes 6hus peavalu yle. Muide l2kski. Kui senini olime enamuse ajast roninud pilves, mis t2hendas seda, et n2htavust eriti polnud, peamiselt n2gime rohetavaid p6llumajandusmaastikke, mis samah2sti v6inuksid olla n2iteks Iirimaal, siis p2ikest6usueelsel ajal ja sellisel k6rgusel saime l6puks n2ha miks me siia olime tulnud: Cotopaxi, Cayambe, Chimborazo k6ik olid n2ha, uhked, v6imsad vaated, pealpool pilvi, v2ga tore tunne oli ja Illiniza Norte tipp polnud ju ka kaugel, kust pidid veelgi v22rikamad vaated avanema.
Esimesed poolteist tundi l2ksid ludinal. Siis aga, algas oi-oi-oi. Mina ei ole mingi m2gironija ja mul pole ka tahtmist kunagi m2gironijaks saada, nii et 60-kraadine lumen6lv ja 70-kraadine kalju ja veel ilma kassideta on minu jaoks kole koht. Lund oli sadanud rohkem kui sealkandis tavaks ja marsruut osutus kirjeldusest tunduvalt raskemaks. 6nneks oli Tarmol kirka ja k8is, kuhu ma ka korduvalt kukkusin. Tipus olid v2gevad vaated, aga ma m6tlesin peamiselt sellele, et kui mitu korda ma allaminnes kukun ja kas ka k8ide. Kas on vaja lisada, et Tarmol oli tipus kogu aeg suu k6rvuni ja ta jooksis kribinal m88da peenikest kaljuharja ka k6rvalitppu, mis oli kyll madalam, aga siiski, et minust pilti teha. Tarmo ytles p2rast, et ta pole mind kunagi nii s6nakuulelikuna n2inud, ma olevat iga asja peale vastanud "jah", "jah tulen", "jah, hoian sealt", "jah jalg sinna", "jah, saan aru, julgestus peab".
Teel refugiost autoteeni kohtasime arvake keda? Andred! Seljas tuliuus kuldkollane vihmakeep.
Otsustasime ka vahelduse m6ttes 88bimiskohta vahetada ja lasime end s6idutada pisut peenemasse haciendasse nimega El Porvenir. Kohe saime aru, et tegu on t6eliselt shiki paigaga: me polnud j6udnud veel higiseid riidedki seljast koorida, kui yks siñjoriita t6i meile kandikul tuppa 2 tassi teed, 4 pirukat ja ... kopsaka kannu puskarit. Maitses h22.
6htus88ki serveeris hacienda omanik isiklikult: koriandrisupp, praetud forell kartulipudruga ja puuviljasalat. K6ik v2ga maitsev ja kogu aeg kysiti, et kas ehk juurde ja kui siis mida. Ma tunnistasin Tarmole, et ma v6iks peaaegu niimoodi m2gironijaks hakata. 88sel magasime v2ga h2sti, hommikul hakkasid hobused akna all hirnuma.

9. jaanuar. Tragikoomiline intsident konnas88jaga.



Kuna tippu teha polnud plaanis, alustasime seekord teekonda kell 12, umbes 4300 meetri k6rguselt, sihiks refugio, ehk pisike hytt sadulal Illiniza Norte Ja Suri vahel, 4800 meetri k6rgusel. Teekond kulges pilvepiiril, mis algul t2hendas h6redaid piisku, hiljem tihedat sadu ja l6puks lund. Me m6lemad muidugi arvame, et oleme ysna kogenud matakajad. Aga. Kohati laisad ja lollid sellegipoolest ja seda saime valusalt tunda. Tarmo ei viitsinud panna jalga vihmakindlaid tunkesid ja mina labakuid, kui sadama hakkas, sest refugio oli ju "kohe siinsamas". Tulemuseks oli see, et vihm sadas Tarmol saapast sisse ja mina tundsin vaevu oma v2ikseid s6rmi kui yles j6udsime. K6igele lisaks avastasime, et mu v2ike seljakott mis teoreetiliselt pidi vihmakindel olema polnud seda mitte, mis t2hendas, et mu pikk pesu, fleetse ja sulevest olid l2bim2rjad. Nagu kogenud matkajad kunagi, polnud me ju pidanud vajalikuks midagi (peale shokolaadi) kilekotti pakkida.
6nneks olid refugios gaasip6letid, mille abil asju kuivatada sai ja Tarmo keha on ysna radiaatori sarnane: mu fleetse ja sulevesti kuivatas ta seljas 2ra ning sokke ja kindaid magamiskotis lebades k6hul ja 6lal.
Refugiosse oli kogunenud kentsakat rahvast, muuhulgas saabus 1 prantslane, yksi, sest tema kaaslase renditud plastsaapad l2ksid katki ja nende giid p88rdus koos kingpoolega tagasi. Prantslane, nimega Andre, kooris m2rjad riided seljast ning t8mbas asemele lumivalge puuvillase pika pesu ja samuti lumivalged sokid. Tagatipuks koukis kotist lumivalged ja tikanditega hotellist p2rit froteesussid. Me olime imetlusest tummad. Ma hakkasin m6tlema, et huvitav, miks mul selliseid ilusaid susse pole. Umbes poole tunni m88dudes kooberdas Andre 6ue ja tuppa tagasi tuli juba kukkudes. 6nneks pyydis Tarmo ta kinni, Andre oli n2ost sama valge kui ta pesu ja tunnistas, et tal on paha. Tekkis 2ge sebimine. 6nneks sai Andre inglise keelest aru. Panime ta p6randale pikali ja korrutasime, et hinga! hinga! Kysitlesin teda, et kui k6rgel ta on enne k2inud ja mis selgus! Mees tuli otse Galapagoselt! Pole elus m2gedes k2inud ja nende palgatud giid ytles, et ronimine 4800 meetri ja seej2rel 5200 meetri k6rgusele ongi hea aklimatt merepinnalt tulnule! Tarmo otsis me satelliittelefoni v2lja, et me haciendasse helistada ja n6u kysida, kas ja kuidas mees alla saada. Suure sebimise peale kerkis yhest koikust aga v2ike n2ssistunud tyyp, kes osutus refugio valvuriks ning kes telefoneeris Andre giidile. Pakkisime Andre koos valgete sokkidega kokku (sussid ta muide unustas maha), andsime talle juua ja shokolaadi kaasa ja nii ta n2ssiga alla l2ks, giid pidi poolele teele vastu tulema. Mis meid eriti murelikuks tegi oli see, et ta kaebas valu paremas reies, arteri piirkonnas, mis v6is t2hendada vereklompi.
88sel me ei maganud. pea valutas ja natu paha oli ka. Tarmol oli palav nagu alati ja mul kylm nagu alati.

8. jaanuar. Ai-ai-ai.


Tegelikult oli meil plaan ronida sel p2eval taaskord 4800 meetri k6rgusele, seal 88bida ja j2rgmisel varahommikul teha kolmas vulkaan - Illiniza Norte, nii 5200 meetri k6rgune. Juba varahommikul oli selge, et ma torpedeeerin seda plaani t2iega. Kyll meelitas Tarmo mind kuuma kohvi ja pannkookidega, ma soovitasin tal selle jutuga Rumiñahui poole p88rduda ja viisin jutu hoopis v6rkkiigele, mis palmi all ripub, leebele ookeanibriisile ja vihmavarjukesega kaunistatud j22kylmale kokteiliklaasile mu k2es. Tarmot mu fantaasialend ei vaimustanud, ta j2ttis mu m6neks ajaks yksi ja kui ta tagasi tuli, oli tal peas plaan tekkinud, mille kohaselt on me puhkuse l6pus ehk paar rannap2eva lisaks, erinevalt algselt plaanitule. Aga eks paistab veel. Tegelikult oli mul p2ris halb olla. Kui h2sti j2rgi m6elda, siis varem pole vist k6rgusest nii halb olnudki. Ma vahel m6tlesin, et ehk ma ei saagi enam terveks. Niisiis vedelesime voodis ja lugesime Playboyd. Ja juba p2rastl6unal tabas mind isu arbuusi j2rele. P2eva veeredes suutsin endale j2rjest rohkem toitu sisse toppida ja enne 6htut soostusin koguni jalutusk2igu tegema, Rumiñahui saatel, muidugi. Yhes6naga, ei j22nud yhtki vabandust miks mitte j2lle ronima asuda.

7. jaanuar. Teine vulkaan - El Corazon.






Teiseks vulkaaniks olime v2lja valinud tiba k6rgema tipu - nii umbes 4800 meetrit. Spordilaagri tunne minus syvenes, kuna p2eva algus oli eelmise p2evaga identne. Teel vulkaanini 6nnestus me jeebil j22da korralikult kinni hiiglaslikku mudaloiku. 6nneks oli k6rval toimunud tubli v6saraie nii et saime need oksad lompi ja rataste alla toppida. Meie r66msate (ja hiljem juba natuke k2rsitute) hyyete saatel : "velocidad! velocidad!" 6nnestus autojuhil juba kuuendal katsel lomp l2bida. Sedakorda alustasime umbes 3600 meetri k6rguselt nii et t6usta tuli p2ris palju, algul m88da Tyypilist Andide Tihetaimestikku (selline tugev lehtedest kamar, l2ikiv ja okasteta, palja jala all meeldiv), hiljem m88da paramot, mida ilmestavad hiiglaslikud rohutuustid, mulle nii rinnuni, k6ige l6puks tuli kaljudel ka k2pp maha panna. Tipus sadas natuke, nagu ikka ja n2ha oli enamasti vaid pilvi. Allatulles sain teravalt aru, miks Tarmo mu jalgu k6rsikuteks kutsub.
Erinevalt eelmisest spordip2evast ei tabanud mind p2rastl6unal elajalik s88giisu, vaid hoopis kerge kylmav2rin ja peavalu. (see ei takistanud mind muidugi 2ra s88mast juurviljasuppi, mille Tarmo endale tellinud oli). 6htu edenedes k6ik ebameeldiv vaid syvenes, tundus, et kerkinud on kole palavik ja maksimaalne mossitus tuli ka peale, yhes6naga, "M2gihaigus Vulgaris" ehk lihtlabane m2git6bi k6ige ehedamas vormis. Olgu lisatud, et Tarmo l6i v2hemalt p6lve vastu jeebi ust 2ra, nii et polnud tema p2ris terve ka midagi.

6. jaanuar. Esimene vulkaan - Pashochoa!





Esimeseks vulkaaniks olime valinud yhe pisikese, Pashochoa nimelise, mis k6igest umbes 4200 meetrit k6rge. Olgu 8eldud, et meie aklimatiseerumise programm oli planeeritud ylima konservatiivsusega, alguses ikka mitu v2iksemat vulkaani enne suuremaid. Igatahes hakkas meie p2evaplaan meenutama mulle spordilaagrit, kus ma kunagi k2isin: 6.30 2ratus, 7.00 hommikus88k ja 8.30 start "treeningule". Pashochoa osutus yllatavalt meeldivaks treeningpaigaks, jeep poetas meid maha umbes 3500 meetri k6rgusele keset eksootilist v6sa, eespool terendasid kaunid rohetavad p6llumajandusmaastikud koos lehmadega. Lehmade vahel passis yks kaabuga h2rrasmees, kes kasseeris meilt kokku 10 dollarit oma maatyki l2bimise eest. Kysisin, et kas ehk tema veis juhtumisi "lomo" st. biifsteek pole, aga ta tegi selle peale lypsmisliigutust ja vastas, et "solo leche". See t2htis kysimus selgitatud, kappasime tipu poole edasi. Nagu siinmail tavaks saime l6una paiku korraliku vihmasahmaka ja tipus rahet. Allatulek oli seet6ttu v2ga mudane ja mina p2eva l6puks samuti. Korduvalt tuli kasutada vana tuntud m2gironimisv6tet: haara mind tagumikust, Tarmo! Vastasel korral oleksin ma temast lihtsalt liueldes m88da tuhisenud. Spordip2ev kestis kella kolmeni. P2rast s6ime niipalju kui jaksasime ja siis veel natuke.

Wednesday, January 9, 2008

5. jaanuar. Lahkume linnast, saabume maale




Kuna eesti aeg on ecuadori ajast 7 tundi eespool, siis kipub meil kell 8 uni peale tulema ja kell 6 hommikul kohaliku aja j2rgi oleme yleval kui 2 k2gu. Kuna hotell nii vara hommikus88ki ei paku, l2ksime vanalinna urgast2navatele kondama ja leidsimegi yhe toreda t88liss88kla, kus kohalikud suppi sisse vihtusid. Tarmo tellis ka kaust2ie ollust krevettidega ning p88rdus 6 korda minu poole kysimusega, et kas ma oskan arvata, mida konkreetne tomp tema kausis sisaldab. Enamuse koostisosade suhtes j2ime eriarvamusele.
Kuna lennufirmad andsin endiselt p6iklevaid vastuseid ja asi tundus 6ige halb, sest KLM syydistas Tacat ja vastupidi ning kumbki ei suutnud selgitada, kuhu mu kott j22nud on, arutasime me juba, et kui maTarmo matkapyksid oma rinnahoidja kylge 6mblen, kas siis saaksin nendega m2kke ronida. Otsustasime ise lennujaama kohale kimada ja sealt ilma suurema selguseta mitte lahkuda. P2rast tundidepikkust jandamist saime mu koti k2tte: see oli juba j2rgmisel hommikul p2rast meie saabumist kohale tulnud, seda lihtsalt ei leitud yles.
V6tsime siis takso ja s6itsime yhte vulkaani-alusesse haciendasse, nimega Papagayo, kus meil oli bronnitud tuba mitmeks p2evaks ning transport mitme vulkaanini ja tagasi. Meie 6nneks osutus Papagayo igati toimivaks ja avatud asutuseks. Quitost minema saada oli t6eline 6nnistus.
Kyll aga osutus tyytuseks me taksojuht, kes tegi tyypilist taksojuhitrikki: j2i alguses tasuga n6usse ja poolel teel hakkas tegema vinguvaid h22litsusi ja lunis lisaraha. Meil on sellise olukorra tarvis v2lja kujunenud kindel strateegia: Mina ytlen (hispaania keeli): condiciones sont bestiales! (tingimused on loomalikud, st. ebainimlikud) ja Tarmo lisab: viva la revolucion! ja kui sellest veel v2he siis lisame koos: Cuba libre! V2hesed taksojuhid riskivad selle peale veel kuidagi reageerida.
Tegime kohe pika jalutusk2igu, m88da kylavaheteid m2ekylgepidi yles, saatjaks me hacienda koer, kellele panime nimeks Rumiñahui (see on 1 vulkaan, mis siit paistab). Rumiñahui pysis visalt meil kannul ja iga kord kui ma Tarmole poseerisin pildistamiseks trygis ka otsustavalt kaadrisse. Kui teiste farmide (ja koerte) territooriume l2bisime hoidis meie seljataha.

4. jaanuar. Kaunis koloniaalne Quito.




Ytlen ausalt, et mul ununesid k6ik mured ja viperused, kui (olles just saabunud Pimeduse Sydamest, st. eesti detsembrist) hommikul kiiskavasse p2iksevalgusse s2rava sinitaeva alla astusin ja t2navanurgal rahulolevalt p2ikeseprillid ninale s2ttisin.
Yhe esimese asjana saatsime kurja kirja San Jorgele, mis oli kahtlemata v22rt Tigeturist 2008 tiitlit, sest ei l2inudki kaua aega kui saabus pikk vabanduskiri ja nyyd ootab meid San Jorges pakett: tasuta 88bimine ja s88gid joogid.
Ostsime priimusele gaasi, kuna m6ne vulkaani jalamil on kavas telkida ja provianti. Jalutasime koloniaalses vanalinnas, mis on kaunis ja mille koloniaal-arhitektuursus seisneb peamiselt selles, et iga akna kylge on ehitatud r6du. S6ime palju ja h2sti, Tarmo kartuli ja maisik2kke, mina cevichet. Ronisime gooti katedraali kellatorni, mis v2ljast n2gi v2lja kui masterpiece aga seest nagu piece of shit. Seal kohtasime ka esimest suuremat turistide g2ngi: noored ja v2ga suured ameeriklased. M6ned olid kitsaste keerdtreppidega hirmsasti h2das ja libistasid end sealt tagumikul alla. Nii noored ja juba invaliidid - arvas Tarmo. Reede6htuse missa puhul v6tsime linna vanima kiriku ees platsil m6ned 6lled, sest "mis kasu on v2lismaal olekust, kui p22 ei surise", arvas 1 meist. 6htul imetlesime kohaliku folktantsutrupi kalpsamisi ja keerutusi, mis tuleb tunnistada, oli ysna kaasakiskuv.
Ja loomulikult telefoneerisime pidevalt 2 lennufirmasse, millega lennanud olime, kysimusega, kus on pagas ja millal saabud. Vastused olid p6iklevad.