13. jaanuar. Ma tunnen m2damuna haisu!

Umbes kell pool 3 88sel, olles juba kolm tundi j2rsust lumen6lvast yles ryhkinud hakkasin ma aru saama, miks m6ned paadunud peoloomad on yhtlasi ka teenekad m2gironijad: pole ju vahet, millega 88d l2bi tervist kurnata: kas viinajoomise v6i m2kkeronimisega. Mul oli igatahes raske, kui esimene tund v6i poolteist m88dus lihtsalt elevuses ja ilm oli ka all ysna soe, l2bi pilve paistsid t2hed, siis mida edasi, seda rohkem tahtsin keset n6lva lihtsalt kerra t6mmata. Ilma keeras ka koledaks, t6usis nii k6va torm, et ma toppisin sulejope selga ja k6ik kolm paari kindaid k2tte. Tippu j6udsime 6 tunniga, kiiremini kui arvatud ja enne p2ikeset6usu. Pimedas oli tunda m2damunahaisu, mis j2igi ainsaks m2rgiks meile, et oleme maailma k6rgeima tegevvulkaani tipus. N2ha polnud pilves ja lumetormis mitte muhvigi. Vaevu n2gime teinteist paari sammu kaugusel ja kuulsat kraatrit, kust tossu pidi t6usma, kujutasime ainult ette. Kygelesime seal tuule k2es kylmetades pool tundi ja kui meile l6puks kohale j6udis, et rohkem meile ei n2idata, kaperdasime alla tagasi.
Kui Illinizal oli Tarmo peamine instruktsioon mulle, et rammi ninaga, siis seekord esitas ta uudse ettepaneku: usalda esihambaid. (kassidel siis) Ega see usaldus mul teab mis kergelt kipu tulema, teades, et j2rsk j22n6lv, kus hambad sees on viib yle koleda liustikul6he. Ja pealegi, kuidas on v6imalik n2ha kuhu sa t2pselt l2hed kui sa liigud selg ees ja n2gu on m2e poole p88ratud? Sellises olukorras v6ib pime kana mitte tera, vaid l6he yles leida.
Yhel puhkehetkel v6ttis Tarmo me ponnistused kokku nii: "t2na oli huvitav p2ev, samah2sti oleksime v6inud kinnisilmi m6nda trenazh88ri panna, selline see m2gironija elu kord on." Seej2rel tuli arutlusele teema, "kas ja kuiv6rd m2gironija naise elu peaks selline olema". Selle teema k2sitlus j2tkub meil siiamaani ja ei ole n2ha et teema end niipea ammendaks.
P2rast 9 tundi ponnistusi olime refugios tagasi, v2sinud, aga v6rreldes hilisemate m2e otsast tulijatega k2is meil jalg jala ette ysna sirgelt. Umbes 40st ameeriklasest j6dis tippu 2 vintsket spordipoissi.
Minu tungival initsiatiivil lahkusime sedakorda haciendade piirkonnast ja laskusime 2000 meetri k6rgusele 88bima. Haciendad, ehk siis kohalikud talumajapidamised on yhed lahedad kohad, enamus neist on stiilsed, rustikaalsed ja hubased. Neis peetakse huvitavaid elajaid ning kogu aeg on tunne, et viibid kellegil kylas. Aga. Nad k6ik asuvad k6rgusel 3300 kuni 3600 meetrit, mis t2hendab seda et 6htul l2heb kole kylmaks ja ka kaminaga kyttes ei l2he palju soojemaks. Aitab ainult puskar ja pontsho, ehk meie puhul sulemagamiskott.
Niisiis laskusime sedakorda terve kilomeetri madalamal asuvasse resorti, kuhu saabusime, nagu meil tavaks totaalses bomzholekus. Kujutage ette pyhap2eva p2rastl6unat imekaunis 6itsvas palmirohkes roheaias, kus puude vahel on basseinid ja vesiatraktsioonid, kuhu perekonnad on kogunenud valgetes s2rkides ja lyhikestes pykstes. Ja siis saabuvad sinna 2 fleetsedes ja tunkedes higist tegelast, jalas hiiglaslikud saapad, mis on muda ja koerasitaga paksult koos (eelmises kohas, kust lahkusime oli 3 bernhardiini). Ega see loe, et ka meie p2rast valge s2rgi ja maani kleidi selga panime, esmamulje on see mis m22rab.
Basseini, muide, me ei j6udnudki. S6ime ja t2histasime, siis magasime 3 tundi kuni 6thtuni, siis s6ime veel ja magasime hommikuni. Nii paljukest siis resordis l66gastumisest. Sportlase elu on kole piiratud, varsti hakkame andrusv2rnikustuma.

12. jaanuar. Kohtame v2simatut Andre'd.

Juba kell 8 hommikul korjas meid peale s2rasilmne jeebimees, et meid 4800 meetri k6rgusele Cotopaxi alusesse refugiosse viia. Teel parklast refugiosse kohtasime me ... Andre´d! Me s6pra prantslast, kes ytles lihtsalt: if I could do it, you can do it! Yhes6naga oli v2simatu prantslane roninud Cotopaxi tippu. Tarmot t2nas ta pisarsilmil, sest Tarmo oli talle 8elnud, et tee sa mees mis teed, aga hinga, hinga! See olla teda palju aidanud.
Refugiot ilmestas 30-40 teismelist ameeriklast, kes olid p2he v6tnud, et miks ka mitte Cotopaxi otsa ronida kui juba Ecuadoris ollakse. Meil hakkas neid vaadates ysna 6udne, seljas tavalised dressid, kui sedagi, veetakse neid liustikule ja n2idatakse esmakordseslt kirkat ja kasse, mis nad nendega seej2rel peale oskavad hakata on iseasi.
Me s6ime nii tihti kui jaksasime ja kobisime koikule kell 7 6htul, sest 2ratus oli kell 11.30.

11. jaanuar. Pesu- ja puhkep2ev!

Niisiis. Oli plaanis puhkep2ev, enne T2htsat T6usu Cotopaxile. (k6ik need eelmised vulkaanid olime niisama naljap2rast roninud). Oli oluline ka varustus 2ra kuivatada, sest Illinizalt allatulles saime j2lle vihma. El Porveniri saabudes (mudased, higised, m2rjad ja juustused) oli me esimene kysimus: kas toas kamin on? Oli, aga tuld teha ei tohtinud, sest hacienda katus oli meisterdatud paramo rohust ja ilm oli tuuline. (no milline normaalne inimene ehitab endale heinast katuse???) Ei j22nudki meil muud yle kui kimada teise haciendasse, kusjuures toa reservatsiooni sooritasin ma puhtas hispaania keeles telefoni teel, r6hutades, et tuba peab olema con fuego, st. "tulega", kuna s6na "kamin" me s6nastik ei paku. V2himagi valeh2bita rihtisime me v2lja ainsa r6duga toa ja kaunistasime maja fassaadi oma m2rgade saabaste, sokkide, jopede ja pesuga.
Puhkep2ev m88dus syyes (andeks Ilmar) ja 6lut juues ja p2vitades. 6htus88gilauas kohtasime kahte tsiviliseeritud sakslast, kulus veel mitu 6lut, enne kui me magama saime.

10. jaanuar. L2heb asjaks.

2rkvel olime nagunii, Tarmo hakkas sebima kella 5 paiku. Keegi teine sebimisehuvi ei ilmutanud, mina kaasaarvatud. Tarmo oli tegelikult valmis yksi ka minema, aga noh, ma hakkasin m6tlema, et ehk l2heb v2rskes 6hus peavalu yle. Muide l2kski. Kui senini olime enamuse ajast roninud pilves, mis t2hendas seda, et n2htavust eriti polnud, peamiselt n2gime rohetavaid p6llumajandusmaastikke, mis samah2sti v6inuksid olla n2iteks Iirimaal, siis p2ikest6usueelsel ajal ja sellisel k6rgusel saime l6puks n2ha miks me siia olime tulnud: Cotopaxi, Cayambe, Chimborazo k6ik olid n2ha, uhked, v6imsad vaated, pealpool pilvi, v2ga tore tunne oli ja Illiniza Norte tipp polnud ju ka kaugel, kust pidid veelgi v22rikamad vaated avanema.

Esimesed poolteist tundi l2ksid ludinal. Siis aga, algas oi-oi-oi. Mina ei ole mingi m2gironija ja mul pole ka tahtmist kunagi m2gironijaks saada, nii et 60-kraadine lumen6lv ja 70-kraadine kalju ja veel ilma kassideta on minu jaoks kole koht. Lund oli sadanud rohkem kui sealkandis tavaks ja marsruut osutus kirjeldusest tunduvalt raskemaks. 6nneks oli Tarmol kirka ja k8is, kuhu ma ka korduvalt kukkusin. Tipus olid v2gevad vaated, aga ma m6tlesin peamiselt sellele, et kui mitu korda ma allaminnes kukun ja kas ka k8ide. Kas on vaja lisada, et Tarmol oli tipus kogu aeg suu k6rvuni ja ta jooksis kribinal m88da peenikest kaljuharja ka k6rvalitppu, mis oli kyll madalam, aga siiski, et minust pilti teha. Tarmo ytles p2rast, et ta pole mind kunagi nii s6nakuulelikuna n2inud, ma olevat iga asja peale vastanud "jah", "jah tulen", "jah, hoian sealt", "jah jalg sinna", "jah, saan aru, julgestus peab".
Teel refugiost autoteeni kohtasime arvake keda? Andred! Seljas tuliuus kuldkollane vihmakeep.
Otsustasime ka vahelduse m6ttes 88bimiskohta vahetada ja lasime end s6idutada pisut peenemasse haciendasse nimega El Porvenir. Kohe saime aru, et tegu on t6eliselt shiki paigaga: me polnud j6udnud veel higiseid riidedki seljast koorida, kui yks siñjoriita t6i meile kandikul tuppa 2 tassi teed, 4 pirukat ja ... kopsaka kannu puskarit. Maitses h22.
6htus88ki serveeris hacienda omanik isiklikult: koriandrisupp, praetud forell kartulipudruga ja puuviljasalat. K6ik v2ga maitsev ja kogu aeg kysiti, et kas ehk juurde ja kui siis mida. Ma tunnistasin Tarmole, et ma v6iks peaaegu niimoodi m2gironijaks hakata. 88sel magasime v2ga h2sti, hommikul hakkasid hobused akna all hirnuma.

9. jaanuar. Tragikoomiline intsident konnas88jaga.

Kuna tippu teha polnud plaanis, alustasime seekord teekonda kell 12, umbes 4300 meetri k6rguselt, sihiks refugio, ehk pisike hytt sadulal Illiniza Norte Ja Suri vahel, 4800 meetri k6rgusel. Teekond kulges pilvepiiril, mis algul t2hendas h6redaid piisku, hiljem tihedat sadu ja l6puks lund. Me m6lemad muidugi arvame, et oleme ysna kogenud matakajad. Aga. Kohati laisad ja lollid sellegipoolest ja seda saime valusalt tunda. Tarmo ei viitsinud panna jalga vihmakindlaid tunkesid ja mina labakuid, kui sadama hakkas, sest refugio oli ju "kohe siinsamas". Tulemuseks oli see, et vihm sadas Tarmol saapast sisse ja mina tundsin vaevu oma v2ikseid s6rmi kui yles j6udsime. K6igele lisaks avastasime, et mu v2ike seljakott mis teoreetiliselt pidi vihmakindel olema polnud seda mitte, mis t2hendas, et mu pikk pesu, fleetse ja sulevest olid l2bim2rjad. Nagu kogenud matkajad kunagi, polnud me ju pidanud vajalikuks midagi (peale shokolaadi) kilekotti pakkida.
6nneks olid refugios gaasip6letid, mille abil asju kuivatada sai ja Tarmo keha on ysna radiaatori sarnane: mu fleetse ja sulevesti kuivatas ta seljas 2ra ning sokke ja kindaid magamiskotis lebades k6hul ja 6lal.
Refugiosse oli kogunenud kentsakat rahvast, muuhulgas saabus 1 prantslane, yksi, sest tema kaaslase renditud plastsaapad l2ksid katki ja nende giid p88rdus koos kingpoolega tagasi. Prantslane, nimega Andre, kooris m2rjad riided seljast ning t8mbas asemele lumivalge puuvillase pika pesu ja samuti lumivalged sokid. Tagatipuks koukis kotist lumivalged ja tikanditega hotellist p2rit froteesussid. Me olime imetlusest tummad. Ma hakkasin m6tlema, et huvitav, miks mul selliseid ilusaid susse pole. Umbes poole tunni m88dudes kooberdas Andre 6ue ja tuppa tagasi tuli juba kukkudes. 6nneks pyydis Tarmo ta kinni, Andre oli n2ost sama valge kui ta pesu ja tunnistas, et tal on paha. Tekkis 2ge sebimine. 6nneks sai Andre inglise keelest aru. Panime ta p6randale pikali ja korrutasime, et hinga! hinga! Kysitlesin teda, et kui k6rgel ta on enne k2inud ja mis selgus! Mees tuli otse Galapagoselt! Pole elus m2gedes k2inud ja nende palgatud giid ytles, et ronimine 4800 meetri ja seej2rel 5200 meetri k6rgusele ongi hea aklimatt merepinnalt tulnule! Tarmo otsis me satelliittelefoni v2lja, et me haciendasse helistada ja n6u kysida, kas ja kuidas mees alla saada. Suure sebimise peale kerkis yhest koikust aga v2ike n2ssistunud tyyp, kes osutus refugio valvuriks ning kes telefoneeris Andre giidile. Pakkisime Andre koos valgete sokkidega kokku (sussid ta muide unustas maha), andsime talle juua ja shokolaadi kaasa ja nii ta n2ssiga alla l2ks, giid pidi poolele teele vastu tulema. Mis meid eriti murelikuks tegi oli see, et ta kaebas valu paremas reies, arteri piirkonnas, mis v6is t2hendada vereklompi.
88sel me ei maganud. pea valutas ja natu paha oli ka. Tarmol oli palav nagu alati ja mul kylm nagu alati.

8. jaanuar. Ai-ai-ai.

Tegelikult oli meil plaan ronida sel p2eval taaskord 4800 meetri k6rgusele, seal 88bida ja j2rgmisel varahommikul teha kolmas vulkaan - Illiniza Norte, nii 5200 meetri k6rgune. Juba varahommikul oli selge, et ma torpedeeerin seda plaani t2iega. Kyll meelitas Tarmo mind kuuma kohvi ja pannkookidega, ma soovitasin tal selle jutuga Rumiñahui poole p88rduda ja viisin jutu hoopis v6rkkiigele, mis palmi all ripub, leebele ookeanibriisile ja vihmavarjukesega kaunistatud j22kylmale kokteiliklaasile mu k2es. Tarmot mu fantaasialend ei vaimustanud, ta j2ttis mu m6neks ajaks yksi ja kui ta tagasi tuli, oli tal peas plaan tekkinud, mille kohaselt on me puhkuse l6pus ehk paar rannap2eva lisaks, erinevalt algselt plaanitule. Aga eks paistab veel. Tegelikult oli mul p2ris halb olla. Kui h2sti j2rgi m6elda, siis varem pole vist k6rgusest nii halb olnudki. Ma vahel m6tlesin, et ehk ma ei saagi enam terveks. Niisiis vedelesime voodis ja lugesime Playboyd. Ja juba p2rastl6unal tabas mind isu arbuusi j2rele. P2eva veeredes suutsin endale j2rjest rohkem toitu sisse toppida ja enne 6htut soostusin koguni jalutusk2igu tegema, Rumiñahui saatel, muidugi. Yhes6naga, ei j22nud yhtki vabandust miks mitte j2lle ronima asuda.

7. jaanuar. Teine vulkaan - El Corazon.

Teiseks vulkaaniks olime v2lja valinud tiba k6rgema tipu - nii umbes 4800 meetrit. Spordilaagri tunne minus syvenes, kuna p2eva algus oli eelmise p2evaga identne. Teel vulkaanini 6nnestus me jeebil j22da korralikult kinni hiiglaslikku mudaloiku. 6nneks oli k6rval toimunud tubli v6saraie nii et saime need oksad lompi ja rataste alla toppida. Meie r66msate (ja hiljem juba natuke k2rsitute) hyyete saatel : "velocidad! velocidad!" 6nnestus autojuhil juba kuuendal katsel lomp l2bida. Sedakorda alustasime umbes 3600 meetri k6rguselt nii et t6usta tuli p2ris palju, algul m88da Tyypilist Andide Tihetaimestikku (selline tugev lehtedest kamar, l2ikiv ja okasteta, palja jala all meeldiv), hiljem m88da paramot, mida ilmestavad hiiglaslikud rohutuustid, mulle nii rinnuni, k6ige l6puks tuli kaljudel ka k2pp maha panna. Tipus sadas natuke, nagu ikka ja n2ha oli enamasti vaid pilvi. Allatulles sain teravalt aru, miks Tarmo mu jalgu k6rsikuteks kutsub.
Erinevalt eelmisest spordip2evast ei tabanud mind p2rastl6unal elajalik s88giisu, vaid hoopis kerge kylmav2rin ja peavalu. (see ei takistanud mind muidugi 2ra s88mast juurviljasuppi, mille Tarmo endale tellinud oli). 6htu edenedes k6ik ebameeldiv vaid syvenes, tundus, et kerkinud on kole palavik ja maksimaalne mossitus tuli ka peale, yhes6naga, "M2gihaigus Vulgaris" ehk lihtlabane m2git6bi k6ige ehedamas vormis. Olgu lisatud, et Tarmo l6i v2hemalt p6lve vastu jeebi ust 2ra, nii et polnud tema p2ris terve ka midagi.