20.jaanuar. L6puks siis need vihmavarjud.

88sel j2tkus intensiivne troopiline vihmarabin. Hommikul tegid linnud v2ga palju h22li. Terminit "metsavaikus" pole siin ilmselgelt keegi kuulnud. Tarmo ajas koera kombel v2ikeseid krabisid m88da rannaliiva taga kuni nood aukudesse peitusid.
L6unaks s6ime kohalikke austreid (miski erisort), krevette ja kala. Pealel6una m88dus v6rkkiiges ja kokteilide saatel. K6iki kohalikke puuvilju sai tequilaga segatud. Ja muidugi hyplesime lainetes kuni nina ja k6rvad vett t2is olid.

19. jaanuar. La dolce vita.

2rkasime linnulaulu peale nagu ka kordi varem ja avaldasime kahtlust, kas kell 6 hommikus88ki antakse. Sestap magasime veel. Pika hommikueine j2rel poosetasin mina maani kaharas seelikus p2ikesepaistel m66da m6isaterritooriumi ja Tarmo pildistas. Enne lennujaamas6itu j6udsime syya ka varal6unat.
Lennuk viis meid v2ikese viivitusega rannikule, Manta nimelisse linna. Rannikum2estikust yle s6ites lennuk raputas. Leidsime reipa oleku ja puhta s2rgiga taksojuhi, kes meilt 100-kilomeetrise reisi eest 35 dollarit kysis. Ja olles meid natuke maad s6idutanud kysis ta, kas v6ib s6idule oma s6bra kaasa v6tta. Vahetasime Tarmoga pilke ja t6mbusime umbusklikeks. Aga no mis seal´s ikka. S6ber tuligi yhes. Seda, et olime m2gismaalt tasandikule saabunud ilmestas fakt, et taksol oli v2hemalt 2 akent kogu aeg l6puni alla keritud.
Paksus pimeduses ja troopilises vihmasajus parkisime hosteria ette, mille nimeks on Mandala, kus baaris m2ngib hea muusika ja v2lisuksel vedeleb 4 (neli) Baskervilleide (viies on jooksuaja t6ttu lukustatud ukse taga) koera. Isegi minusugune pikajalgne pidi koertest ylesaamiseks sooritama hyppe. Hosteria omanik itaallane oli joviaalselt purjus. Panime jalad terassi servale ja tellisime kohe kolm 6lut. Sooja oli 28 kraadi ja lainemurdumise myha oli nii tugev, et ma ytlesin Tarmole, et "siin vist kyll ujuda ei saa".

18. jaanuar. Unustage Everest.

Sest maamunal k6ige l2hedasem punkt p2ikesele pole mitte seal, vaid Chimborazo tipus. (maakera teatavasti pole mitte ymmargune, vaid lapik ja seisab kolme vaala ja m6ne kilpkonna seljas).
Niisiis, kell oli yks hommikul, ilm oli selge ja tuuletu, kuu kuldas m2e n6lvasid, mind veeretati telgist v2lja, suruti 6htul valmistatud segu lahustuvast cappucinost ja shokolaadikreemist pihku ja ei saand ma 6ieti arugi kui juba keset pimedust liustikul olin. Allpool oli n2ha yksikuid kylasid ja yhte pisikest linna. Kuu l2ks pilve taha ja seej2rel looja, natuke enne 6000 meetri piiri olin ma sunnitud Tarmole ytlema lause, mis muidu m6eldud vaid taksojuhtidele, nimelt: "condiciones sont bestiales". Raske oli. Tarmo vastas l2bitungival toonil m2rks6nadega: kasuta k6iki kymmet hammast, 2ra tee frontpointingut, sul pole tehnilisi kasse, l88 kihv ka sisse, kas sa pauerbaari ei taha? Oli hetki, kus ma tahtsin ainult koju ja teki alla. Kui ma n6lval ylearu kaua 2hkisin, oli kuulda kuidas Tarmo saapaninu vastu j22d taob, tal varbad kylmetasid.
Aga siiski, ilm l2ks valgemaks ja Tarmo v2ide, et kohe l2heb laugemaks, osutus ootamatult t6eseks, olime 6 tunniga j6udnud Chimborazo k6rvaltipule, ehk Ventimillale. Peatipuni ehk Whymperi tipuni oli tykk maad kuumastikku ja natuke t6usu. Sel hetkel said m22ravaks need loetud jooksusammud, mis N6mme m2ndide alla said minu poolt m6ne kuu v2ltel tehtud.
Niisiis, meie rahvuslipp on lehvinud l2hemal p2ikesele kui iial varem ja s6rmuste isanda triki tegime ka 2ra: yks peamisi p6hjusi endi siia vedamiseks oli tegelikult see, et tahtsime vahetada s6rmused p2ikset6usul Chimborazo tipus. Nyyd siis ruulib Tarmo mind ja mina teda. N2gime Cotopaxit ja suurt hulka teisi vulkaane, ainult Tungurauha, vana sinder, oli pilves peidus.
Alla tulime kolme tunniga ja mina ysna suure eneseyletusega. Kui ma me kodul2hedusest 20-meetrisest kaljuseinast sain kribinal yles mindud, kusjuures, Tarmo veel manitses, et2ra sa k2tega kividest v6ta, kukuvad veel kaela, siis vajusin selili ja olin seal niikaua kuni eluvaim tagasi sisse tuli.
Kolme tunni p2rast olime Angelo autos, kes gaasi andmisega sekkord tagasi ei hoidnud. Ilmselt oli tal reede 6htu puhul endal mingi plaan tekkinud.
Kas teie olete kunagi sisenenud troopikav88tmes peenesse hotelli fleetsest myts peas, sest juuksed on liiga mustad, et neid n2idata? Aga kaalunud, kas mitte saapaid hotelli v2lisukse taha j2tta? Meie igatahes oleme.
Kell 5 aga istusime me valge linaga kaetud laua taga, l6ime shampusepokaale kokku ja ootasime kannatamatult palmito cevichet, veiseliha carpacciot, majasalatit ja mereandide vol au vent´i.
Me tuba oli meetripaksuste seintega ja umbes 40 ruutmeetrit suur, kamin j2i meist p6lema, sest juba kell pool 9 kustusime meie 2ra.

17. jaanuar. Kes ei karda trenazh88ri?

Kell yks hakkas Tarmo rahutult nihelema ja teatas, et kuuleb h22li (inimeste omi siis, kes hytist tipu poolel iiguvad). Kuna ilm oli lauspilves, siis mina vastasin vingusninaliselt, et teist trenazh88ri88d a laa Cotopaxi mina kyll ei tee, aega meil on ja toitu ka. Tarmo rahutust see ei leevendanud. Vabandusega, et t2pset marsruuti me ju n6lval ei tea ja tuleb ikka vaadata, kustkaudu giidid oma kommerstgruppe veavad, kobis ta telgist v2lja.
Kui ma 2rkasin oli v2ljas valge ja pilvine (nagu ma rahuloluga tuvastasin), aga keda polnud, oli mu mees. Ma ei saa v2ita nagu ma tema p2rast eriti muretsenud oleksin ja kohati tundus, et yksik kuju paistab pilvede vahelt n6lval. Kell pool kymme oli ta tagasi selgitusega, et "ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja et hasart l2ks liiga suureks", (s6ltlusvorme on ju igasuguseid). Yhes6naga: tipus k2idud,v6i v2hemalt nii ta arvas, kuna n2htavust ei olnud.
J2rgnes enam kui tunniajane perekondlik arutelu teemal, et mis nyyd teha. See, kellele tipp t2htis oli seal k2inud, mis sest, et midagi n2ha polnud, m6ni ju kohe armastab trenazh88re. Poolt- ja vastuargumente teistkordseks tipput6usuks tuli m6lemalt ja paljud neist kattusid. Tarmo arvates oli m2gi palju raskem, kui me kirjeldustest lugenud olime, Tungurauha, va kurivaim, on oma pursetega lume Chimborazolt sulatanud, j2rel on vaid j22, enamusel marsruudist kaldub see 45 kraadi all viltu. Mina aga ei oska ausalt8elda j22l eriti uisutadagi, ronimisest r22kimata.
Nii et oli kaks varianti: kas siirduda kohe La Cienegasse
http://www.hosterialacienega.com/html/en/hotel_cotopaxi_ecuador.html
t2histama ja rannale r66mlema v6i passida m2el edasi kitsukeses telgis, platsil kolm korda kuus meetrit, syya Travellunchi ja oodata ilma. Ma olin Cienega menyyga eelnevalt tutvunud ja v2hemalt eelroad olin ma meile juba v2lja valinud. Olime Angeloga kokku leppinud, et helistame talle kell 11 ja teatame asjade seisu, kas tulla j2rgi v6i mitte. Reservatsioon Cienegas oli ka samaks 6htuks olemas. Tarmo taris kosmosekontakti masina v2lja, s6rmitses klahve ja ... palus Angelol p2ev hiljem tulla. Cienegast raporteeriti, et neil on ka j2rgmisel p2eval meid r66m vastu v6tta.
P2ev m88dus m2kylgedelt lund pyydes, seda veeks sulatades, magades ja syyes. Imestasime ka selle yle kui palju tuhka kusagilt me telgile sattunud oli.

16. jaanuar. Kust kaudu El Castillole?

2rkasime pool 6, embasime Mike´i, lasime tal end pisut saata ja marsruuti juhatada, embasime veelkord ja et klishee oleks t2iuslik surus ta mulle 2 pakki kommi pihku ja nii me lahku l2ksimegi. Kommid, muide, oli v2ga head, umbes nagu energiageel kummikommi kujul, "parim asi, mis Ameerikast viimasel ajal tulnud on", nagu Mike ise ytles.

Meie plaan oli t6usta 5500 meetri k6rgusel asuvale lamedale kaljuplatvormile, nimega El Castillo, kus kavatsesime telkida ja ilma passida ja siis sobival hetkel tippu t6usta. Kysimus oli ainult, et kustkaudu. Normaalmarsuut viis m88da El Corridori otse El Castilloni, seal aga oli oht kivipuruga p2he saada. Erakorraline marsruut, mida oli soovitanud ka Angelo, oli pikem ja viis k6igepealt rusun6lva m88da harjale ja sealt ymber El Castillo. Mul pole 6nneks v2ga k6va pea ja see siinkohal otsustavaks saigi. Aga. Ega me siis v2ga pikka ringi ka teha viitsinud. Ikka yritasime natuke l6igata. L6ppes see kolmetunnise rusun6lval ryselemisega ja minule ka m6ningate sinikatega. Isegi Tarmo, kes alati jooksusammul ja s2rasilmil k6igist n6lvadest yles l2heb oli kuidagi morn. Harjal paistis El Castillo kenasti k2tte, mida ei paistnud oli loogiline tee sellest ymberminekuks v6i otsa ronimiseks. Tarmo l2ks rada tudeerima ja oli niikaua 2ra, et ma j6udsin isegi v2ikese meeldiva uinaku teha. Selgus, et El Castilloni sealtkaudu rada pole, kyll aga on meil v6imalus 20 meetrisest kaljuseinast oma k8ie abil rajani laskuda. Seda siiski 88sel v6i varahommikul, kui p2ike seinale ei paista ja sealt kive lahti ei sulata. Tegelikult oli ka 88sel kolinat kuulda, sest v6imsamalt kui p2ike sulatab siinmail Tungurahua kuum tuhk, mida too vahetpidamata v2lja pahvib. Pealel6unal siirdus Tarmo marsruudiluurele (temal nimelt on k6va pea ja pudenevad kivid ei t2henda seega midagi) ja tuli tagasi meeliylendava teatega, et Mike´i poolt kirjeldatud v6imatuna n2ivaid ja l2bimatuid kohti ta ei leidnud, v2hemalt liustikukeelelt mitte. Mike´i k8ie s2ttis ta sinna aga yles, 6nneks mitte kyll k6ike kuutkymmet meetrit.
6htupoolik m88dus idylliliselt: kygelesime oma imepisikeses telgis ja ajaviiteks lugesin ma Tarmole ette me kolme Travellunchi paki koostisosad k6igis keeltes, mis pakil kirjas olid. Saksa keele osa ta isegi parandas. Enne pimedat l2bisin kaljuseinal peaproovi teemal: "laskumine tulet6rjujaga, t6usmine haaravaga", et 88sel libedamalt l2heks.

15.jaanuar. L2heneme ettevaatlikult Chimborazole.

Kohe hommikul hakkas Tarmo kaeblema, et ei saanud 88sel magada minu k8himise t6ttu. T6si ta on, oleme m6lemad endile hankinud koleda k8hataudi, pikad r8gisemise- ja l2kastushood l6pevad minul mingi suure eluka surmaeelset korinat meenutava h22litsusega ja Tarmol 88kimisega. Sellise repertuaariga inimeste poolehoidu just ei v6ida, pigem oleme t2heldanud, et meid silmitsetakse hirmunult. Yhes6naga tuli k6ne alla p2eva v6rra kauem tervise turgutamist ja k8ha peletamist kaunis Bañose linnakeses. Kuna mina aga t6husamat ravimeetodit enda puhul ei tea, kui j22kylm vihmavarjukesega kaunistatud kokteil ja palmi all rippuv v6rkkiik, yhes6naga, kibelesin randa, siis m6istuse h22le mattis seekord kujuteldav meremyha t2ielikult. Enne lahkumist j6udsime syya nii hommikust kui varal6unat. Erandlikult oli Tarmo (kes tavaliselt ka mu lennukitoidu maiustused, mis plastmassi meenutavad, aplalt alla kugistab) see, kes supikausi taga ohkima hakkas ja nii sain mina osa tema juurvilja-krevetileent endale.
Olime eelneval p2eval Angelo nimelise mehega kokku leppinud, et ta korjab meid kell 12.30 hotellist peale. Logistika on siin m2gede vahel suhteliselt lihtne, juhul kui leiad piisavalt selgesilmse autojuhi koos s6iduk6lbuliku jeebiga. Hispaaniakeelse tiraadi: "soovime transporti x vulkaanini ja tagasi, kui ilm on hea, siis homme, kui ilm on halb siis yks p2ev lisaks ja me helistame", suudame m6lemad soravalt kuuldavale tuua. Kohalikele avaldab me kontakt kosmosega ehk siis satelliittelefon muidugi sygavat muljet. Ka sellep2rast, et me nii rasket asja viitsime yldse tippudesse kaasa tarida.
Angelo toimetas meid kiirelt kimades k6igest kahe ja poole tunniga Chimborazo jalamile, Carreli nimelisse hytti 4800 meetri k6rgusele, lisaks jagas ka ohtralt soovitusi ja infot marsruudi kohta. Carreli hytist tatsasime veel 40 minutit ylesm2ge 5000 meetri k6rgusel asuvasse Whymperi nimelisse hytti. Olek seal oli ysna yksildane, peale meie oli kohal vaid refuugiopidaja nimega Washington ja pisikene n2ssistunud j2nki nimega Mike. Ytlesime Mike´ile tere, ei midagi suurt enamat ja vastusena kuulsime tunniajalist loengut teemal "Mike, tema 52 aastat elu siin maamunal, kaunid naised tema elus, veel kaunim t6mmu Anna, kes teda Miami biitshil ootab, tema 20 aastat ronijak2rj22ri Alaskal, kuidas ta koos 2 s6braga juba teistkordselt Chimborazo otsa ronitud ei saanud ja kuiv2ga ta selle yle imestab ja et tegelikult on tal 1 pruut Moskvas ja teine Peterburis". Igatahes tuli see muster: vanem onu laiamas oma m2gardlike matshosaavutustega ja vahele pikkimas lugusid verinoortest plikadest, (endal silmad minu poole vilamas) kuidagi tuttavlik ette.
Tegelikult oli ta tore tyyp ja lisaks sellele, et ta mitmeks p2evaks ette oma lugudega me meelt lahutas, selgus, et ta tunneb h2sti me Antarktika giidi Verni, kes samuti Alaskal resideerub. Tema eba6nn Chimborazol, eriti selle tehnilised yksikasjad, nimelt kui raske on liustikukeelelt liustikule p22seda, kui pikk on 60-kraadine j22n6lv, kuidas nad seal mitmeid kordi edutult ponnistasid jne. jne. surusid Tarmo kulmude vahele sygavad kortsud. Kuna Mike´i kaaslased olid jalga lasknud polnud tal oma 60-meetrise k8iega suurt midagi peale hakata, meil aga kyll ja Tarmo t6i selle jooksuga alumisest hytist 2ra.
Arvestades, et tegemist oli 5000-meetrise k6rgusega, magasime ylih2sti. Pehme madrats on alati pool v6itu.

14. jaanuar. Tervisevetel.

Minu elu on ikka v2ga halb ja j2rjest hullemaks l2heb: Tarmo n2gi 88sel unes, et ma tegin triatlonit. Alustasin jooksuosast. Nyyd on mul v6imalik iga kord restoranis toitu tellides talle 8elda: ega yhe niruse prae v6i supi pealt juba triatlonit ei pane.
Kuna tervise turgutus pole kunagi liiast otsustasime siirduda tervisevetele Bañosesse, kus vulkaani poolt soojendatud ja kasulikke aineid t2is vesi ma seest v2lja vusiseb, et selle vee sees siis liguneda. Vulkaanil paraku puudub m66dutunne ja osa veest on nii kuum, et me ei saanud varbaidki sinna sisse pandud. Baños on tore koht, umbes selline linnake nagu n2iteks Kathmandu ja muude turismimekade teatud linnaosad: pooled majad on hostelid v6id restoranid ja igast uksest kostab muusikat. Igal t2navanurgal on v6imalik tellida massaazhi, mis kohe k6ik tshakrad nii valla l88b, et tea kas enam kinni l2hevadki. Ja k6igil turistidel on selline n2gu "kyll me oleme vast alles lahedad tegelased lahedas kohas".
Bañost eristab kyll k6vasti see, et ta asub vulkaan Tungurahua jalamil, mis m6ned aastad tagasi paar k6va k2rakat andis ja siiamaani p2ris maha rahunenud pole. Igatahes evakueeriti kogu linn ja koju tagasi said nad alles k6va lunimise (loe rahvarahutused) peale. Tungurahua on siin nii t2htis tegelane, et pooled praed on linnas tema j2rgi nimetatud ja kirikus k2is 6htul pikk palvetund, et ta linnakese rahule j2taks (me ytesime ka oma s6na sekka).
(Ilmari eri): Starti Chimborazole, ehk siis k6ige k6rgema vulkaani poole t2histasime hiiglaslike pastakogustega itaalia restoranis.
M2rkus naislugejatele: unustage body balance ja vesiaeroobika! Pange n2dal otsa m2ge ja numbri v6rra v2iksem kleidisuurus on garanteeritud! Kusjuures syya v6ite k6ike ja niipalju kui jaksate. (tulemuse pysivust siiski ei garanteeri).