2rkvel olime nagunii, Tarmo hakkas sebima kella 5 paiku. Keegi teine sebimisehuvi ei ilmutanud, mina kaasaarvatud. Tarmo oli tegelikult valmis yksi ka minema, aga noh, ma hakkasin m6tlema, et ehk l2heb v2rskes 6hus peavalu yle. Muide l2kski. Kui senini olime enamuse ajast roninud pilves, mis t2hendas seda, et n2htavust eriti polnud, peamiselt n2gime rohetavaid p6llumajandusmaastikke, mis samah2sti v6inuksid olla n2iteks Iirimaal, siis p2ikest6usueelsel ajal ja sellisel k6rgusel saime l6puks n2ha miks me siia olime tulnud: Cotopaxi, Cayambe, Chimborazo k6ik olid n2ha, uhked, v6imsad vaated, pealpool pilvi, v2ga tore tunne oli ja Illiniza Norte tipp polnud ju ka kaugel, kust pidid veelgi v22rikamad vaated avanema.
Esimesed poolteist tundi l2ksid ludinal. Siis aga, algas oi-oi-oi. Mina ei ole mingi m2gironija ja mul pole ka tahtmist kunagi m2gironijaks saada, nii et 60-kraadine lumen6lv ja 70-kraadine kalju ja veel ilma kassideta on minu jaoks kole koht. Lund oli sadanud rohkem kui sealkandis tavaks ja marsruut osutus kirjeldusest tunduvalt raskemaks. 6nneks oli Tarmol kirka ja k8is, kuhu ma ka korduvalt kukkusin. Tipus olid v2gevad vaated, aga ma m6tlesin peamiselt sellele, et kui mitu korda ma allaminnes kukun ja kas ka k8ide. Kas on vaja lisada, et Tarmol oli tipus kogu aeg suu k6rvuni ja ta jooksis kribinal m88da peenikest kaljuharja ka k6rvalitppu, mis oli kyll madalam, aga siiski, et minust pilti teha. Tarmo ytles p2rast, et ta pole mind kunagi nii s6nakuulelikuna n2inud, ma olevat iga asja peale vastanud "jah", "jah tulen", "jah, hoian sealt", "jah jalg sinna", "jah, saan aru, julgestus peab".
Teel refugiost autoteeni kohtasime arvake keda? Andred! Seljas tuliuus kuldkollane vihmakeep.
Otsustasime ka vahelduse m6ttes 88bimiskohta vahetada ja lasime end s6idutada pisut peenemasse haciendasse nimega El Porvenir. Kohe saime aru, et tegu on t6eliselt shiki paigaga: me polnud j6udnud veel higiseid riidedki seljast koorida, kui yks siñjoriita t6i meile kandikul tuppa 2 tassi teed, 4 pirukat ja ... kopsaka kannu puskarit. Maitses h22.
6htus88ki serveeris hacienda omanik isiklikult: koriandrisupp, praetud forell kartulipudruga ja puuviljasalat. K6ik v2ga maitsev ja kogu aeg kysiti, et kas ehk juurde ja kui siis mida. Ma tunnistasin Tarmole, et ma v6iks peaaegu niimoodi m2gironijaks hakata. 88sel magasime v2ga h2sti, hommikul hakkasid hobused akna all hirnuma.
Teel refugiost autoteeni kohtasime arvake keda? Andred! Seljas tuliuus kuldkollane vihmakeep.
Otsustasime ka vahelduse m6ttes 88bimiskohta vahetada ja lasime end s6idutada pisut peenemasse haciendasse nimega El Porvenir. Kohe saime aru, et tegu on t6eliselt shiki paigaga: me polnud j6udnud veel higiseid riidedki seljast koorida, kui yks siñjoriita t6i meile kandikul tuppa 2 tassi teed, 4 pirukat ja ... kopsaka kannu puskarit. Maitses h22.
6htus88ki serveeris hacienda omanik isiklikult: koriandrisupp, praetud forell kartulipudruga ja puuviljasalat. K6ik v2ga maitsev ja kogu aeg kysiti, et kas ehk juurde ja kui siis mida. Ma tunnistasin Tarmole, et ma v6iks peaaegu niimoodi m2gironijaks hakata. 88sel magasime v2ga h2sti, hommikul hakkasid hobused akna all hirnuma.
2 comments:
Jaksu teile! Ja Tarmole -- näed siis, kuidas ja kus saab vajadusel naist taltsutada :-)
tere ilusad kabujalakesed!
loen, et te olete juba oma tüüpiliste unis-eestilike energiapursetega jõudnud taas mägesid ründama ja prantsuse konni toibutama. üks asi, siiski, mind väga kurnab, väga - iga teie sissekanne on nagu väike sisse -v ülevaade kohaliku restorani-kultuuri äsjakaetud lauakesele. sõbrad! kas te ei tea, et korralik kilulinna töörott on kogu aeg 'irmsas vaimu- ja söögipuu-duses ja sestap valmistab talle koledat valu selliseid garneeritud matkajutte lugeda. väga koledat!
seega - soovin näha pilte kuidas te mägijärves ujute, katate graffitiga mööduvaid hobu-ja eeslivankreid, ripute seinal, sooritate hüppeid üle kohutavate pragude ja lõhede, a loodetavasti mõnda pilti kuidas te elustate vahelduseks ka mõnda kaunist tütarlaps-prantslast - aga mitte näha neid lugusid lõppematust söömarlusest! võeh!
et sestap mitte lõplikult isiksusena känguda, luban endale täna kõigest kausitäie nachosid sulajuustu ja pipraga, siis mahedat kartulisalatit, millele järgneb ribiliha, veidike kuumi saiu, kindlasti ka mahla ja tubli toobi v kaks õlut. lisaks kavatsen tarbida midagi magusat. ja ma ei roni mitte kuhugi! ainult autosse ja hoian oma kilokesi hardalt!! väga hardalt!
samas, toetamaks teie spordipürgimusi, olen alustanud ettevalmistusi hukkunud talvehooaja tähistamiseks - nimelt on võimalus kõigil mahetehnika (loe - hästisõitvad vanurmasinad, sh 25 a ja rohkem) sõpradel osaleda uunikumirallil. ja sestap, attenzione-attenzione, on teil võimalus välja käia teravamaid nimetusi meie valitud saksa kvaliteetvanakese MB 240 D tarvis!
aga, aga - seiklejatel palume nimedega nagu jakob, hans, georg, grete, emilie, jms teutooni õudus mitte tülitada! hea nimevalik sõidu eel tagab raske tehnilise soorituse eduka, mittepurunemist sisaldava finsheerimise - õige!
kirjutage siis usinalt ja katsuge kohalikega lakkamatult kontakti astuda peidetud salavaranduste teemal. A Tarmo püüdku ikka oma pikki lokke üles kammida, et mägirahvaid iluga segadusse ajada ning Janeke muidugi võiks hacienda-pidajaid eksitada koduteelt saladuslike sireenide laulukestega.
plokikaanetihend kärssama ja sidur pooleks ahnetele taksojuhtidele!
ja kogu klubiga tervitame kuumalt Mapuche't ja ühtlasi seda toredat Iibise-linnukest, kes lasi Rebasel endale naela pähe taguda, et paremini laulma õppida!
Ps. Meil on esimest korda viimase 2nädala kohta päiksepaiste, kohe nagu halb on!
Post a Comment