Wednesday, January 9, 2008
5. jaanuar. Lahkume linnast, saabume maale
Kuna eesti aeg on ecuadori ajast 7 tundi eespool, siis kipub meil kell 8 uni peale tulema ja kell 6 hommikul kohaliku aja j2rgi oleme yleval kui 2 k2gu. Kuna hotell nii vara hommikus88ki ei paku, l2ksime vanalinna urgast2navatele kondama ja leidsimegi yhe toreda t88liss88kla, kus kohalikud suppi sisse vihtusid. Tarmo tellis ka kaust2ie ollust krevettidega ning p88rdus 6 korda minu poole kysimusega, et kas ma oskan arvata, mida konkreetne tomp tema kausis sisaldab. Enamuse koostisosade suhtes j2ime eriarvamusele.
Kuna lennufirmad andsin endiselt p6iklevaid vastuseid ja asi tundus 6ige halb, sest KLM syydistas Tacat ja vastupidi ning kumbki ei suutnud selgitada, kuhu mu kott j22nud on, arutasime me juba, et kui maTarmo matkapyksid oma rinnahoidja kylge 6mblen, kas siis saaksin nendega m2kke ronida. Otsustasime ise lennujaama kohale kimada ja sealt ilma suurema selguseta mitte lahkuda. P2rast tundidepikkust jandamist saime mu koti k2tte: see oli juba j2rgmisel hommikul p2rast meie saabumist kohale tulnud, seda lihtsalt ei leitud yles.
V6tsime siis takso ja s6itsime yhte vulkaani-alusesse haciendasse, nimega Papagayo, kus meil oli bronnitud tuba mitmeks p2evaks ning transport mitme vulkaanini ja tagasi. Meie 6nneks osutus Papagayo igati toimivaks ja avatud asutuseks. Quitost minema saada oli t6eline 6nnistus.
Kyll aga osutus tyytuseks me taksojuht, kes tegi tyypilist taksojuhitrikki: j2i alguses tasuga n6usse ja poolel teel hakkas tegema vinguvaid h22litsusi ja lunis lisaraha. Meil on sellise olukorra tarvis v2lja kujunenud kindel strateegia: Mina ytlen (hispaania keeli): condiciones sont bestiales! (tingimused on loomalikud, st. ebainimlikud) ja Tarmo lisab: viva la revolucion! ja kui sellest veel v2he siis lisame koos: Cuba libre! V2hesed taksojuhid riskivad selle peale veel kuidagi reageerida.
Tegime kohe pika jalutusk2igu, m88da kylavaheteid m2ekylgepidi yles, saatjaks me hacienda koer, kellele panime nimeks RumiƱahui (see on 1 vulkaan, mis siit paistab). RumiƱahui pysis visalt meil kannul ja iga kord kui ma Tarmole poseerisin pildistamiseks trygis ka otsustavalt kaadrisse. Kui teiste farmide (ja koerte) territooriume l2bisime hoidis meie seljataha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment