Umbes kell pool 3 88sel, olles juba kolm tundi j2rsust lumen6lvast yles ryhkinud hakkasin ma aru saama, miks m6ned paadunud peoloomad on yhtlasi ka teenekad m2gironijad: pole ju vahet, millega 88d l2bi tervist kurnata: kas viinajoomise v6i m2kkeronimisega. Mul oli igatahes raske, kui esimene tund v6i poolteist m88dus lihtsalt elevuses ja ilm oli ka all ysna soe, l2bi pilve paistsid t2hed, siis mida edasi, seda rohkem tahtsin keset n6lva lihtsalt kerra t6mmata. Ilma keeras ka koledaks, t6usis nii k6va torm, et ma toppisin sulejope selga ja k6ik kolm paari kindaid k2tte. Tippu j6udsime 6 tunniga, kiiremini kui arvatud ja enne p2ikeset6usu. Pimedas oli tunda m2damunahaisu, mis j2igi ainsaks m2rgiks meile, et oleme maailma k6rgeima tegevvulkaani tipus. N2ha polnud pilves ja lumetormis mitte muhvigi. Vaevu n2gime teinteist paari sammu kaugusel ja kuulsat kraatrit, kust tossu pidi t6usma, kujutasime ainult ette. Kygelesime seal tuule k2es kylmetades pool tundi ja kui meile l6puks kohale j6udis, et rohkem meile ei n2idata, kaperdasime alla tagasi.
Kui Illinizal oli Tarmo peamine instruktsioon mulle, et rammi ninaga, siis seekord esitas ta uudse ettepaneku: usalda esihambaid. (kassidel siis) Ega see usaldus mul teab mis kergelt kipu tulema, teades, et j2rsk j22n6lv, kus hambad sees on viib yle koleda liustikul6he. Ja pealegi, kuidas on v6imalik n2ha kuhu sa t2pselt l2hed kui sa liigud selg ees ja n2gu on m2e poole p88ratud? Sellises olukorras v6ib pime kana mitte tera, vaid l6he yles leida.
Yhel puhkehetkel v6ttis Tarmo me ponnistused kokku nii: "t2na oli huvitav p2ev, samah2sti oleksime v6inud kinnisilmi m6nda trenazh88ri panna, selline see m2gironija elu kord on." Seej2rel tuli arutlusele teema, "kas ja kuiv6rd m2gironija naise elu peaks selline olema". Selle teema k2sitlus j2tkub meil siiamaani ja ei ole n2ha et teema end niipea ammendaks.
P2rast 9 tundi ponnistusi olime refugios tagasi, v2sinud, aga v6rreldes hilisemate m2e otsast tulijatega k2is meil jalg jala ette ysna sirgelt. Umbes 40st ameeriklasest j6dis tippu 2 vintsket spordipoissi.
Minu tungival initsiatiivil lahkusime sedakorda haciendade piirkonnast ja laskusime 2000 meetri k6rgusele 88bima. Haciendad, ehk siis kohalikud talumajapidamised on yhed lahedad kohad, enamus neist on stiilsed, rustikaalsed ja hubased. Neis peetakse huvitavaid elajaid ning kogu aeg on tunne, et viibid kellegil kylas. Aga. Nad k6ik asuvad k6rgusel 3300 kuni 3600 meetrit, mis t2hendab seda et 6htul l2heb kole kylmaks ja ka kaminaga kyttes ei l2he palju soojemaks. Aitab ainult puskar ja pontsho, ehk meie puhul sulemagamiskott.
Niisiis laskusime sedakorda terve kilomeetri madalamal asuvasse resorti, kuhu saabusime, nagu meil tavaks totaalses bomzholekus. Kujutage ette pyhap2eva p2rastl6unat imekaunis 6itsvas palmirohkes roheaias, kus puude vahel on basseinid ja vesiatraktsioonid, kuhu perekonnad on kogunenud valgetes s2rkides ja lyhikestes pykstes. Ja siis saabuvad sinna 2 fleetsedes ja tunkedes higist tegelast, jalas hiiglaslikud saapad, mis on muda ja koerasitaga paksult koos (eelmises kohas, kust lahkusime oli 3 bernhardiini). Ega see loe, et ka meie p2rast valge s2rgi ja maani kleidi selga panime, esmamulje on see mis m22rab.
Basseini, muide, me ei j6udnudki. S6ime ja t2histasime, siis magasime 3 tundi kuni 6thtuni, siis s6ime veel ja magasime hommikuni. Nii paljukest siis resordis l66gastumisest. Sportlase elu on kole piiratud, varsti hakkame andrusv2rnikustuma.
No comments:
Post a Comment