Kuna tippu teha polnud plaanis, alustasime seekord teekonda kell 12, umbes 4300 meetri k6rguselt, sihiks refugio, ehk pisike hytt sadulal Illiniza Norte Ja Suri vahel, 4800 meetri k6rgusel. Teekond kulges pilvepiiril, mis algul t2hendas h6redaid piisku, hiljem tihedat sadu ja l6puks lund. Me m6lemad muidugi arvame, et oleme ysna kogenud matakajad. Aga. Kohati laisad ja lollid sellegipoolest ja seda saime valusalt tunda. Tarmo ei viitsinud panna jalga vihmakindlaid tunkesid ja mina labakuid, kui sadama hakkas, sest refugio oli ju "kohe siinsamas". Tulemuseks oli see, et vihm sadas Tarmol saapast sisse ja mina tundsin vaevu oma v2ikseid s6rmi kui yles j6udsime. K6igele lisaks avastasime, et mu v2ike seljakott mis teoreetiliselt pidi vihmakindel olema polnud seda mitte, mis t2hendas, et mu pikk pesu, fleetse ja sulevest olid l2bim2rjad. Nagu kogenud matkajad kunagi, polnud me ju pidanud vajalikuks midagi (peale shokolaadi) kilekotti pakkida.
6nneks olid refugios gaasip6letid, mille abil asju kuivatada sai ja Tarmo keha on ysna radiaatori sarnane: mu fleetse ja sulevesti kuivatas ta seljas 2ra ning sokke ja kindaid magamiskotis lebades k6hul ja 6lal.
Refugiosse oli kogunenud kentsakat rahvast, muuhulgas saabus 1 prantslane, yksi, sest tema kaaslase renditud plastsaapad l2ksid katki ja nende giid p88rdus koos kingpoolega tagasi. Prantslane, nimega Andre, kooris m2rjad riided seljast ning t8mbas asemele lumivalge puuvillase pika pesu ja samuti lumivalged sokid. Tagatipuks koukis kotist lumivalged ja tikanditega hotellist p2rit froteesussid. Me olime imetlusest tummad. Ma hakkasin m6tlema, et huvitav, miks mul selliseid ilusaid susse pole. Umbes poole tunni m88dudes kooberdas Andre 6ue ja tuppa tagasi tuli juba kukkudes. 6nneks pyydis Tarmo ta kinni, Andre oli n2ost sama valge kui ta pesu ja tunnistas, et tal on paha. Tekkis 2ge sebimine. 6nneks sai Andre inglise keelest aru. Panime ta p6randale pikali ja korrutasime, et hinga! hinga! Kysitlesin teda, et kui k6rgel ta on enne k2inud ja mis selgus! Mees tuli otse Galapagoselt! Pole elus m2gedes k2inud ja nende palgatud giid ytles, et ronimine 4800 meetri ja seej2rel 5200 meetri k6rgusele ongi hea aklimatt merepinnalt tulnule! Tarmo otsis me satelliittelefoni v2lja, et me haciendasse helistada ja n6u kysida, kas ja kuidas mees alla saada. Suure sebimise peale kerkis yhest koikust aga v2ike n2ssistunud tyyp, kes osutus refugio valvuriks ning kes telefoneeris Andre giidile. Pakkisime Andre koos valgete sokkidega kokku (sussid ta muide unustas maha), andsime talle juua ja shokolaadi kaasa ja nii ta n2ssiga alla l2ks, giid pidi poolele teele vastu tulema. Mis meid eriti murelikuks tegi oli see, et ta kaebas valu paremas reies, arteri piirkonnas, mis v6is t2hendada vereklompi.
88sel me ei maganud. pea valutas ja natu paha oli ka. Tarmol oli palav nagu alati ja mul kylm nagu alati.
No comments:
Post a Comment