Juba kell 8 hommikul korjas meid peale s2rasilmne jeebimees, et meid 4800 meetri k6rgusele Cotopaxi alusesse refugiosse viia. Teel parklast refugiosse kohtasime me ... Andre´d! Me s6pra prantslast, kes ytles lihtsalt: if I could do it, you can do it! Yhes6naga oli v2simatu prantslane roninud Cotopaxi tippu. Tarmot t2nas ta pisarsilmil, sest Tarmo oli talle 8elnud, et tee sa mees mis teed, aga hinga, hinga! See olla teda palju aidanud.
Refugiot ilmestas 30-40 teismelist ameeriklast, kes olid p2he v6tnud, et miks ka mitte Cotopaxi otsa ronida kui juba Ecuadoris ollakse. Meil hakkas neid vaadates ysna 6udne, seljas tavalised dressid, kui sedagi, veetakse neid liustikule ja n2idatakse esmakordseslt kirkat ja kasse, mis nad nendega seej2rel peale oskavad hakata on iseasi.
Me s6ime nii tihti kui jaksasime ja kobisime koikule kell 7 6htul, sest 2ratus oli kell 11.30.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment