2rkasime linnulaulu peale nagu ka kordi varem ja avaldasime kahtlust, kas kell 6 hommikus88ki antakse. Sestap magasime veel. Pika hommikueine j2rel poosetasin mina maani kaharas seelikus p2ikesepaistel m66da m6isaterritooriumi ja Tarmo pildistas. Enne lennujaamas6itu j6udsime syya ka varal6unat.
Lennuk viis meid v2ikese viivitusega rannikule, Manta nimelisse linna. Rannikum2estikust yle s6ites lennuk raputas. Leidsime reipa oleku ja puhta s2rgiga taksojuhi, kes meilt 100-kilomeetrise reisi eest 35 dollarit kysis. Ja olles meid natuke maad s6idutanud kysis ta, kas v6ib s6idule oma s6bra kaasa v6tta. Vahetasime Tarmoga pilke ja t6mbusime umbusklikeks. Aga no mis seal´s ikka. S6ber tuligi yhes. Seda, et olime m2gismaalt tasandikule saabunud ilmestas fakt, et taksol oli v2hemalt 2 akent kogu aeg l6puni alla keritud.
Paksus pimeduses ja troopilises vihmasajus parkisime hosteria ette, mille nimeks on Mandala, kus baaris m2ngib hea muusika ja v2lisuksel vedeleb 4 (neli) Baskervilleide (viies on jooksuaja t6ttu lukustatud ukse taga) koera. Isegi minusugune pikajalgne pidi koertest ylesaamiseks sooritama hyppe. Hosteria omanik itaallane oli joviaalselt purjus. Panime jalad terassi servale ja tellisime kohe kolm 6lut. Sooja oli 28 kraadi ja lainemurdumise myha oli nii tugev, et ma ytlesin Tarmole, et "siin vist kyll ujuda ei saa".
No comments:
Post a Comment