Sest maamunal k6ige l2hedasem punkt p2ikesele pole mitte seal, vaid Chimborazo tipus. (maakera teatavasti pole mitte ymmargune, vaid lapik ja seisab kolme vaala ja m6ne kilpkonna seljas).
Niisiis, kell oli yks hommikul, ilm oli selge ja tuuletu, kuu kuldas m2e n6lvasid, mind veeretati telgist v2lja, suruti 6htul valmistatud segu lahustuvast cappucinost ja shokolaadikreemist pihku ja ei saand ma 6ieti arugi kui juba keset pimedust liustikul olin. Allpool oli n2ha yksikuid kylasid ja yhte pisikest linna. Kuu l2ks pilve taha ja seej2rel looja, natuke enne 6000 meetri piiri olin ma sunnitud Tarmole ytlema lause, mis muidu m6eldud vaid taksojuhtidele, nimelt: "condiciones sont bestiales". Raske oli. Tarmo vastas l2bitungival toonil m2rks6nadega: kasuta k6iki kymmet hammast, 2ra tee frontpointingut, sul pole tehnilisi kasse, l88 kihv ka sisse, kas sa pauerbaari ei taha? Oli hetki, kus ma tahtsin ainult koju ja teki alla. Kui ma n6lval ylearu kaua 2hkisin, oli kuulda kuidas Tarmo saapaninu vastu j22d taob, tal varbad kylmetasid.
Aga siiski, ilm l2ks valgemaks ja Tarmo v2ide, et kohe l2heb laugemaks, osutus ootamatult t6eseks, olime 6 tunniga j6udnud Chimborazo k6rvaltipule, ehk Ventimillale. Peatipuni ehk Whymperi tipuni oli tykk maad kuumastikku ja natuke t6usu. Sel hetkel said m22ravaks need loetud jooksusammud, mis N6mme m2ndide alla said minu poolt m6ne kuu v2ltel tehtud.
Niisiis, meie rahvuslipp on lehvinud l2hemal p2ikesele kui iial varem ja s6rmuste isanda triki tegime ka 2ra: yks peamisi p6hjusi endi siia vedamiseks oli tegelikult see, et tahtsime vahetada s6rmused p2ikset6usul Chimborazo tipus. Nyyd siis ruulib Tarmo mind ja mina teda. N2gime Cotopaxit ja suurt hulka teisi vulkaane, ainult Tungurauha, vana sinder, oli pilves peidus.
Alla tulime kolme tunniga ja mina ysna suure eneseyletusega. Kui ma me kodul2hedusest 20-meetrisest kaljuseinast sain kribinal yles mindud, kusjuures, Tarmo veel manitses, et2ra sa k2tega kividest v6ta, kukuvad veel kaela, siis vajusin selili ja olin seal niikaua kuni eluvaim tagasi sisse tuli.
Kolme tunni p2rast olime Angelo autos, kes gaasi andmisega sekkord tagasi ei hoidnud. Ilmselt oli tal reede 6htu puhul endal mingi plaan tekkinud.
Kas teie olete kunagi sisenenud troopikav88tmes peenesse hotelli fleetsest myts peas, sest juuksed on liiga mustad, et neid n2idata? Aga kaalunud, kas mitte saapaid hotelli v2lisukse taha j2tta? Meie igatahes oleme.
Kell 5 aga istusime me valge linaga kaetud laua taga, l6ime shampusepokaale kokku ja ootasime kannatamatult palmito cevichet, veiseliha carpacciot, majasalatit ja mereandide vol au vent´i.
Me tuba oli meetripaksuste seintega ja umbes 40 ruutmeetrit suur, kamin j2i meist p6lema, sest juba kell pool 9 kustusime meie 2ra.
No comments:
Post a Comment