Esimeseks vulkaaniks olime valinud yhe pisikese, Pashochoa nimelise, mis k6igest umbes 4200 meetrit k6rge. Olgu 8eldud, et meie aklimatiseerumise programm oli planeeritud ylima konservatiivsusega, alguses ikka mitu v2iksemat vulkaani enne suuremaid. Igatahes hakkas meie p2evaplaan meenutama mulle spordilaagrit, kus ma kunagi k2isin: 6.30 2ratus, 7.00 hommikus88k ja 8.30 start "treeningule". Pashochoa osutus yllatavalt meeldivaks treeningpaigaks, jeep poetas meid maha umbes 3500 meetri k6rgusele keset eksootilist v6sa, eespool terendasid kaunid rohetavad p6llumajandusmaastikud koos lehmadega. Lehmade vahel passis yks kaabuga h2rrasmees, kes kasseeris meilt kokku 10 dollarit oma maatyki l2bimise eest. Kysisin, et kas ehk tema veis juhtumisi "lomo" st. biifsteek pole, aga ta tegi selle peale lypsmisliigutust ja vastas, et "solo leche". See t2htis kysimus selgitatud, kappasime tipu poole edasi. Nagu siinmail tavaks saime l6una paiku korraliku vihmasahmaka ja tipus rahet. Allatulek oli seet6ttu v2ga mudane ja mina p2eva l6puks samuti. Korduvalt tuli kasutada vana tuntud m2gironimisv6tet: haara mind tagumikust, Tarmo! Vastasel korral oleksin ma temast lihtsalt liueldes m88da tuhisenud. Spordip2ev kestis kella kolmeni. P2rast s6ime niipalju kui jaksasime ja siis veel natuke.
No comments:
Post a Comment