Tegelikult oli meil plaan ronida sel p2eval taaskord 4800 meetri k6rgusele, seal 88bida ja j2rgmisel varahommikul teha kolmas vulkaan - Illiniza Norte, nii 5200 meetri k6rgune. Juba varahommikul oli selge, et ma torpedeeerin seda plaani t2iega. Kyll meelitas Tarmo mind kuuma kohvi ja pannkookidega, ma soovitasin tal selle jutuga Rumiñahui poole p88rduda ja viisin jutu hoopis v6rkkiigele, mis palmi all ripub, leebele ookeanibriisile ja vihmavarjukesega kaunistatud j22kylmale kokteiliklaasile mu k2es. Tarmot mu fantaasialend ei vaimustanud, ta j2ttis mu m6neks ajaks yksi ja kui ta tagasi tuli, oli tal peas plaan tekkinud, mille kohaselt on me puhkuse l6pus ehk paar rannap2eva lisaks, erinevalt algselt plaanitule. Aga eks paistab veel. Tegelikult oli mul p2ris halb olla. Kui h2sti j2rgi m6elda, siis varem pole vist k6rgusest nii halb olnudki. Ma vahel m6tlesin, et ehk ma ei saagi enam terveks. Niisiis vedelesime voodis ja lugesime Playboyd. Ja juba p2rastl6unal tabas mind isu arbuusi j2rele. P2eva veeredes suutsin endale j2rjest rohkem toitu sisse toppida ja enne 6htut soostusin koguni jalutusk2igu tegema, Rumiñahui saatel, muidugi. Yhes6naga, ei j22nud yhtki vabandust miks mitte j2lle ronima asuda.
No comments:
Post a Comment